Kui Eesti Euroopa Liiduga liitus,
loodeti 2007. aastaks liituda ka ühtese rahaühiku euroga. Põhjuseks,
miks meil on endiselt käibel kroon peitub järsu kütusehinna kallinemise taga
maailmaturul, mis omakorda kergitas inflatsiooni.
Järgneb Eesti Panga presidendi Andres Lipstoki kommentaar:
Eesti majandus on iseseisvuse taastamise järel kasvanud väga kiiresti. ELi ja NATOga liitumine andsid kasvuhoole täiendava kiirenduse, suurendades samal ajal ka mitmeid riske. Need riskid on osaliselt realiseerunud. Eesti Panga prognoosi järgi väheneb Eesti majanduse maht paari protsendi võrra nii tänavu kui tuleval aastal.
Eesti majanduse senise eduloo oluline tegur on olnud hästi õnnestunud rahareform ja kindlalt püsiv Eesti kroon. Olen veendunud, et nii, nagu rahareform oli vundamendiks senisele arengule, aitab euro kaasa järgmise arenguetapi õnnestumisele.
Loe Andres Lipstoki pikemat kommentaari juba homsest Äripäevast.
Seotud lood
Kuidas töötab Tehnopoli tehisarukiirendi, millist tuge idufirmad sealt saavad ja millised ettevõtted on oodatud osalema, sellest räägitakse värskes Äripäeva raadio saates.