Mitmed huvigrupid on juba alustanud
kampaaniat saamaks keskvalitsuse raha infrastruktuuri objektide, näiteks teede
ja sildade ehituseks ning remondiks.
Janet Kavinoky USA kaubanduskojast ütles intervjuus Bloomberg TV'le, et sellisel plaanil oleks mõju töökohtade loomisele juhul kui rahapuudusel kõrvale jäetud, aga alustamisvalmis osariikide infrastruktuuriprojektid riiulilt võetaks, vahendas Postimees.
Jaanuaris presidendiametisse astuv Barack Obama on pakkunud, et keskvalitsus võiks järgmises majanduse elavdamise paketis anda infrastruktuuri objektidele 60 miljardit dollarit lisaraha. Näiteks USA tsiviilinseneride ühendus on väitnud, et tegelikult vajatakse 1,6 triljonit dollarit, et teed ja sillad korda teha.
Lisaraha tugevdaks ehitusmasinate ja osa ehitusmaterjalide tootjate ning ka ehitusfirmade positsiooni. Kriitikud küsivad, kas selline ühe sektori eelistamine teistele on ikkagi põhjendatud ja toob majandusse soovitud elavnemist.
Seotud lood
Täna varahommikul televisioonis USA
presidendivalimiste selgumist jälginud Viktor Siilats on optimistlik ja ootab
nüüd, et Barack Obama oma lubadusi ellu viima asuks.
Presidendivalimised võitnud Barack Obama
seisab nüüd silmitsi katsumustega: võidelda tuleb majanduskriisiga, lõpetada
sõda Iraagis ning vaadata põhjalikult üle tervishoiusüsteem.
Majandusteadlase Andres Arraku sõnul vajab
maailm praegu uut Reaganit ja uut Thatcherit, aga Obamal ei näi olevat
maailma liidrile vajalike omadusi.
Muuseumikvaliteediga kunsti on võimalik osta vähem kui poole iPhone’i eest, leiab investor Riivo Anton. “Ma paneks piiri 500 euro peale– sealt on kindlasti võimalik leida häid teoseid, mille järeltulijad saavad pandimajja viia.”