SEB likviidsusfond hävis ka kohaliku rämpsuga

Enne allahindlusi (vt. tabelist loo lõpus) müüdi muuhulgas maha hulk BIGi ja Manutendi võlakirju.

Likviidsusfondis ränga allahindluse läbinud kohalikud võlakirjad figureerivad pea eranditult meie kohustuslikes pensionifondides, kokku paarisaja miljoni krooni eest.

„Ligi 400 miljonit krooni II samba pensioniklientide raha on fondijuhid paigutanud kohalike kinnisvara- ja kiirlaenuäride rämpsvõlakirjadesse, mis ähvardavad halval juhul hapuks minna,“ kirjutas Äripäev tänavu maikuus. Fondijuhid vaid naersid sellise teemapüstituse peale ja nimetasid nn rämpsvõlakirju igati tugevateks investeeringuteks. Näiteks SEB Varahalduse juhatuse liige Sven Kunsing küsis tol korral retooriliselt, kas nad peaksid siis Eestisse investeerimisest loobuma, kuna see tõmbab kohaliku pressi liialdatud tähelepanu?

Nüüd, mil SEB likviidsusfond ise on mitmeid kohalikke võlakirjainvesteeringuid poole võrra alla hinnanud, valitsevad pangas teised meeleolud.

“Eesti võlakirjad on väga madala likviidsusega ja tavapäraselt ostetakse need hoidmiseks tähtajani,” nentis SEB likviidsusfondi juht Ene Õunmaa.

“Kuna aga peale portfelli erakorralist ümberhindlust oli oodata tavapärasest oluliselt suuremat raha väljavoolu, siis hinnati kogu portfell kiirrealiseerimishinda, et tagada kõikide klientide võrdne kohtlemine ja anda kõigile klientidele võimalus väjuda fondist võrdsetel alustel. Kiirrealiseerimishinnad arvestasid erinevate võlakirjade likviidsusega,” selgitas ta.

SEB Varahalduse juhi Rein Rätsepa sõnul ei ole kohalikke rämpsvõlakirju pensionifondides veel alla hinnatud ning seda ka ei plaanita, kuna eesmärk on hoida võlakirju tähtajani.SEB likviidsusfond hävis ka kohaliku rämpsuga

Rätsep lisas, et käib töö likviidsusfondi ümberstruktureerimiseks klassikaliseks rahaturufondiks. „Likviidsusfondi valitsemistasu võtmine peatati oktoobri keskpaigas ja seda ei rakendata enne fondi restruktureerimise lõpuleviimist,“ toonitas Rätsep.

Tänaseks on likviidsusfond kõik võlakirjad maha müünud ja istub rahaga deposiitides. "Võlakirju müüdi nii Eesti turuosalistele kui ka rahvusvaheliselt. Kompenseerimiseotsusega peatati võlakirjade müügid ja võlakirjaportfelli võttis üle pank," märkis Rätsep.

24. oktoobri seisuga ehk pärast allahindlusi oli likviidsusfondi portfellis võlakirju ja kommertspabereid kokku 672 miljoni krooni eest. Üliaktiivne positsioonide müük toimus juba enne allahindlusi, kuna veel septembri lõpus oli portfellis võlakirju ja kommertspabereid 1,4 miljardi krooni väärtuses. Allahindlusi tehti umbes 200 miljoni eest.

Finantsinspektsioon viib jätkuvalt läbi järelevalvemenetlust, et kontrollida AS-i SEB Pank ja AS-i SEB Varahaldus tegevuse vastavust seadustele SEB likviidsusfondi osakute müümisel ja vahendamisel, sealhulgas teabe avalikustamise osas.

“Vastavalt Finantsinspektsiooni seadusele ei ole meie menetlused detailides avalikud. Tulemustest anname teada esimesel võimalusel, eeldatavasti võtab kogu protsess aega vähemalt kolm kuud, mitte ei piirdu loetud päevadega,” teatati eile inspektsioonist.

KOMMENTAARID

Investorite liidu juht Heldur Meerits:

"Äripäeva analüüs on edasiminek, kuna hakkame nüüd teada saama, millest see 13 protsenti allahindlusi lisaks Islandi pankadele koosnes.

Tõenäoliselt SEB likviidsusfondi eeskiri ütleb, et peab likviidsetesse paberitesse investeerima. Kõik kohalikud investeeringud aga ei olnud eriti likviidsed. On tõenäoline, et neid võlakirju ei olnud kerge kiirkorras müüa.Fondi usalduse taastumise osas olen siiski optimist. Üsna kulukas koolitus oli SEB jaoks, aga küllap jääb õpitu paremini meelde."

Ehitusfirma AS Megaron-E omanik Aivo Mark:

"Meil on raha fondist välja võetud, täna maksis SEB kinnipeetud osa ka kinni. Uurisin ise ka, kus fondi raha oli, üllatavalt palju tõesti riskantsetes kohalikes kinnisvarafirmades. Eks tegemist on ka minu kui ettevõtte juhi möödalaskmisega, et kohe ei uurinud, kuhu nad raha panevad. Lepingu sõlmimisel räägiti, et kindel instrument ja ma uskusin.

Eks see kõik omanike ahnus oli, mis tänu ajakirjandusele klientide kaotuseks ei pöördunud.Praegu panime oma raha üleöödeposiiti. Ma arvan, et selle fondi panevad nad kinni varsti."

Finantsinspektsiooni finantsteenuste järelevalve divisjoni juht Andre Nõmm:

"Me kontrollime seda, kas fondi osakute müümise käigus esitati osakuomanikule tasakaalustatud informatsiooni. Ja kaude võib see tõesti kokku puutuda ka nn rämpsvõlakirjade temaatikaga, kuna portfell määrab riski sisu ja seaduse kohaselt tuleb müügitegevuses võimaliku saadava kasu kõrval ka riske selgitada.

Millistesse võlakirjadesse fondivalitseja otsustab kehtivate tingimuste raames investeerida, on samas fondivalitseja otsus. Siin Finantsinspektsioon sekkuda ei saa."

TAUST

Kohalike rämpsvõlakirjade allahindlused: (protsentides)

Kohalik rämpsvõlakiri, allahindlus kroonides

Aeroc International 16,4 mln (50%) (49%) (48%) (29%) (29%) (8%) (5%) (50%) (20%)

Kalev AS 7,7 mln

AS Kolle 3,1 mln

AS NT Marine 2,9 mln

Balti Investeeringute Grupp 2,3 mln

ABC Grupp 2 mln

U.S. Invest 1 mln

Kagu Invest 0,7 mln

IMB Puidutoodete AS 0,7 mln