Viissada endist normakat nuumab end Käo najal

Aastal 2007 - 265 000 krooni, 2006 - 265 000 krooni, 2005 - 166 000 krooni, 2004 - 100 000 krooni. See on dividenditulu, mis on viimaste aastate jooksul turgutanud vaid ühe NG Investeeringute pisiosaniku tengelpunga.

Nimetatud dividendide aluseks olev 0,22protsendiline osalus on üks suuremaid väikeosanike seas, sarnases suurusjärgus sai möödunud aastail omanikutulu veel poolsada inimest. Kõik nad on endised Norma kontoritöötajad: raamatupidajad, insenerid, tehnoloogid, kontrollerid.

"Käsi südamel, (Norma aktsiatesse - toim) investeeritud summa mitmekordistumine on minu jaoks kingitus. Iga kord, kui tuleb dividendiülekanne, on mul siiralt hea meel," tunnistab üks väikeomanikest, ASi Metaprint nõukogu liige Rein Kruuse. "Olen raha kasutanud elamiseks, natuke firmasse pannud."

Kopsakat omanikutulu on nautinud ka endine Norma stantsimisosakonna juhataja asetäitja, praegune pensionär Jaan Aljaste. "Dividende on meile makstud igal aastal - sellepärast see aktsia nii väärtuslik ongi," tõdeb ta.

Aastate jooksul saadud dividendide eest on Aljaste vahetanud oma auto veidi värskema vastu, remontinud korteri, toetanud lapsi.

Väärt aktsiate omanikuks said Kruuse ja Aljaste 1994. aasta sügisel, mil rahvaettevõte Norma muudeti ümber aktsiaseltsiks ning kõigile Norma töötajatele anti võimalus aktsiate märkimiseks.

Esmased vahendid selleks saadi ettevõtte kasumist, mis jagati töötajate vahel välja palga ja tööstaaži alusel. Lisaks sai kasutada oma sääste ja pangalaenu.

Ajad olid siis vabariigis keerulised. Valitsusjuht Mart Laar oli välja tulnud kampaaniaga "Plats puhtaks", Venemaa turg, kus paraku asus ka Norma suurim klient AVTOVAZ, ähvardas alt kukkuda.

Kruuse otsustas Norma aktsiate alla panna kõik oma pere säästud, enam kui 60 000 krooni. "Toetusin toona oma tugevale usule, et Käo ja (Enn- toim) Kunila veavad Vene suuna välja," sõnab tollal Norma ekspordijuhi ametit pidanud Kruuse. "Nad olid väga kõvad juhid."

Oma hõlma alla sai Käo tiim väikeinvestorid Norma erastamise päevil, mil tollased direktorid otsustasid ettevõtte aktsiate omandamiseks moodustada töötajatest koosneva Norma Liikmete ASi.

"NG Investeeringud on Eesti kõige edukam holding-firma, kus on läbi aegade suudetud päris palju õigeid otsuseid vastu võtta ja õigel ajal investeeringutest väljuda," tõstab Swedbanki aktsiaturgude osakonna juht Lauri Lind NG Investeeringuid teiste sarnaste firmadega võrreldes esile.

Ning tõepoolest, Norma müügist teenitud rahadega sisenes NG Investeeringud edukalt kaubandusse, suurendades oma osalust Tallinna Kaubamajas ning ostes peatselt ka viinavabriku Liviko. Järgnevad võit Eesti Raudtee erastamisel, Selveri-keti loomine, Sikupilli keskuse müük ning Eesti Raudtee riigile tagasimüük.

Dividendide väljamaksmine on toimunud igal aastal nagu kellavärk ning summad on aastatega vaid kasvanud, olgu ettevõte kasumis või mitte.

Ühegi Äripäeva küsitletud väikeinvestori sõnul ei ole juhtkond avaldanud survet nende väljapuksimiseks ettevõtte omanikeringist. "Ma arvan, et nad on seda proovinud küll ja mitte ühe korra, kuid see ei pruugigi välja tulla," arvab aga Lind. NG Investeeringute juhatuse assistendi poolt tuleb aga vaid lakooniline vastus: "Sellist küsimust ei saagi tõstatada. Pole vahet, kas oled suur või väike osanik."

"Raha ei tunne eetikat, küll aga inimesed. Vastasel juhul mina sellest aru ei saa," jääb väikeinvestor Kruuse hetkeks nõutuks. "Kui teed ebaeetilisi ja -ausaid otsuseid, läheb see inimestele hinge. See tekitab palju vaenlasi. Et olla edukas, peab olema eetiline."

Kunagi aktsiaid märkinud ligi tuhandest Norma töötajast on praeguseks osanikeringi alles jäänud vaid pooled.

Osakute ost-müük on toimunud ainult siseringis. Sellele, et kunagisi Norma aktsiaid oleks väljapoole müüdud, Äripäev kinnitust ei saanud. "NG Investeeringute osakute ostul-müügil kehtib teistele osanikele eelisostuõigus," kõlab taas kord NG Investeeringute napisõnaline vastus.

Viimase kolme aasta jooksul on NG Investeeringute osadega tehtud kõigest 26 tehingut. Väikeinvestorid on rahul.