Ettevõtja Jüri Käo sõnul jäävad
majanduslanguses ellu need, kes teevad karmid, kuid tema sõnul vajalikud otsused
kiiresti ära.
„Kui sel aastal räägime ekspordi kasvust, siis maailmamajanduses toimuv toob ka Eesti ettevõtetele probleeme. Eksporditurud on languses. Ellu jääb see, kes karmid otsused teeb kiiresti ära. Ja otsused tuleb kiiresti ära teha, ei tasu toetuda rahandusministeeriumi prognoosile, vaid oma mõistusele. Edu saavutab see, kes uue majanduskasvu alguses on kõige rasvasemal positsioonil,“ märkis täna toimuval Äripäeva konverentsil Äriplaan ettevõtja Jüri Käo, kelle sõnul on tema ettevõttes omanikud aktiivsed, kes on ettevõtte elu ja oluga kursis ning kes langetavad ka taktikalisi otsuseid.
Ka Käo ettevõte Norma on alustanud inimeste koondamisega. „Eks head juhid on need, kes on majanduslangusest läbi käinud. Juhid, kes on töötanud vaid kasvuajal, need ei suuda kohaneda languseks vajalike otsuste tegemisega,“ jagas Käo õpetussõnu.
„Järgmisel aastal hakkame negatiivseid vilju sööma. Tugevam langus majanduses hakkas peale suvest. Eriti võib seda vaadata kaubandusettevõtete puhul. Kevad on juba ajalugu ja sellele täna tugineda ei tohiks,“ märkis Jüri Käo, kelle arvates on peaminister Andrus Ansip liiga optimistlikult meelestatud ning kohati pigistab silma kinni. „Olen nõus, et juht peab olema positiivselt meelestatud. Eesti mõjukaim inimene on ikkagi peaminister. Kuid täna konverentsil tema ettekannet kuulates jäi mulle küll mulje, et on tulnud külla mingi teise riigi peaminister, kus asjad lähevad väga hästi. Peaminister elab täna ikkagi kuskil teises riigis, ta ei tea, mis toimub tänavatel ja mida teeb Eesti majandus ja selle üle on kurb meel,“ lausus Käo.
Suurettevõtja rõhutas, et oma tegevuste suhtes tuleb olla kriitiline. "Kaks aastat tagasi rääkisin, et kui sul on kommivabrik, siis pole mõtet tegeleda kinnisvara arendamisega. Mina ei saa öelda, et oleks mõni uus sektor, kuhu võiks nüüd tormata investeerima, pigem olla omal alal edukas,“ kommenteeris Käo küsimust, kas on uusi valdkondi, kuhu võiks investeerida.
Kui kuningas on alasti, siis pole mõtet kiita tema ilusat kostüümi!
„Mina ei arva, et riiki tuleb juhtida nagu suurettevõtet. See on teine asi ikkagi, peab arvestama oluliselt rohkemate teguritega. See, et iga organisatsiooni juht peab olema optimist, olen sellega nõus. Kui kuningas on alasti, siis pole mõtet kiita kuninga ilusat kostüümi,“ kommenteeris Käo valitsevat liigset optimismi.
Kui erasektor tegeleb enda elus hoidmisega, siis riik peaks Käo sõnul jätkama teadusarendustegevuse finantseerimisega riigitasemel.
„Mina peaministri seisukohta ei jaga, et riik ei peaks kriisiolukorras midagi tegema. USA valitsus käitus praeguses kriisis õigesti. Eestis sellist olukorda õnneks pole ja ei näe ka, et hakkaks tekkima. Kuid kui oleks, ma arvan, et valitsus ja keskpank võiksid siis ikkagi reageerida,“ kommenteeris Käo küsimust, kas riik peaks abistama hädasolijaid, nagu näiteks USAs tehti.
„Ega me siin ainult oma asja ei aja. Riik saab jagada ju välja vaid seda raha, mida meie teenime. Seadusandlikkuse poole pealt võiks ajada tubadest välja majandusministeeriumite majandusatašeed, need inimesed on täna suhteliselt tühikäigul. Eesti võiks tutvustada välismaal meie võimalusi,“ soovitas Käo.
Suhted Venemaaga on Käo sõnul jäised ning valitsuse püüdlused ses osas dialoogi üleval hoida hõredad.
„Tegelikult meil Venemaaga ju suhtlust ei toimu, meil on jäine õhkkond. Siin ei saa valitsus öelda, et kõik on hästi, mingit dialoogi peab ikkagi ju ajama, kuid täna seda ei tehta. Vene küsimus on kuulutatud poliitiliseks teemaks, kes selle suhu võtab, nende tausta peaks nagu kohe uurima. Kuid ega mina ka optimist ei ole. Olen üritanud Vene küsimuses kaasa aidata, tekitada avalikku dialoogi, kuid praegu on see teema, et see, kes sellest räägib, on agent,“ lausus Käo konverentsil ning lisas, et tema sõnul ei siluks suhteid Venemaaga isegi mitte Savisaarest peaminister.
Seotud lood
Kui aastal 2008 oli Jüri Käo esimene, kes soovitas palku kärpida, siis täna usub ta, et järgmisel aastal pole ettevõtjail palkade tõstmisest pääsu.
Swedbank Grupi Baltimaade juht Erki Raasuke
ennustas Äripäeva konverentsil Äriplaan 2009, et järgmisel aastal kasvavad
kiiresti pankade laenukahjumid ja laenuportfellide maht püsib kas 2008. aasta
tasemel või alaneb.
Eesti Panga nõukogu esimehe Jaan Männiku
sõnul tuleb terves maailmas järgmine aasta raske, tema sõnul käivad ka jutud
teemal, kas 2010. aastal seis muutub.
Jüri Käo juhitavale NG Investeeringutele on
erastamisaegadest jäänud ligi pool tuhat väikeosanikku, kes kasseerivad tänu
edukatele juhtidele igal aastal kopsakat omanikutulu.
Föderaalreservi kolmapäevane pressikonverents valmistas investoritele üllatuse ning kulla hind sööstis järsult alla. Kas kujunemas on hea ostukoht?