Eesti president Toomas Hendrik Ilves noomis
suurettevõtjaid siltide kleepimise pärast ja kutsus neid Eesti-Vene suhetes
vastama küsimusele, kuidas teha teisiti ning mis kasu riik ja majandus
ühepoolsetest vastutulekutest saab.
"Te olete oma konverentsi peakirjastanud küsimusega “Kas saab ka teisiti?” Vastakem siis sellele. Jah, saab küll teisiti. Alati saab teisiti. Aga see vastus ju iseenesest ei tähenda midagi. See on liiga lihtne lähenemine. Selline väide ei vaja tegelikult tõestust," rääkis Ilves Eesti Suurettevõtjate Assotsiatsiooni konverentsil ja märkis samas, et hoopis keerulisem on vastata küsimusele kuidas teha teisiti ja analüüsida, mis kasu sellest on.
"Kui me tõesti tahame midagi teisiti teha, siis tuleb alustada sellest, et loobume siltide kleepimisest," ütles president suurettevõtjatele, kes on valitsust korduvalt möödalaskmistes ja saamatuses süüdistanud.
Ilves rääkis, et kodakondsuse nullvarianti rakendanud Leedu, Gruusia ja Ukraina suhted Venemaaga pole Eesti omadest oluliselt paremad. Samas pole ka teada, mitu protsenti impordi-ekspordi mahust annaks juurde näiteks ratifitseeritud piirilepe või mida tähendanuks Eesti majandusele omaaegsete Vene topelttollide puudumine.
Presidendi väitel ei saa kahepoolsed majandussuhted areneda, kui riigid nõuavad eeltingimusena naabri sisepoliitika muutmist ja mingite nõudmiste või soovide täitmist hoopis teises valdkonnas.
"Ma usun, et te kõik nõustute minuga – Eesti selliseid tingimusi ja nõudmisi ühelegi riigile ei esita," ütles Ilves ja toonitas, et Eesti valitsusel on rahva mandaat. Kuna suurärimeestel pole rahva mandaati, ei saa nad valitsust sundida astuma samme, mida valijad ei aktsepteeri.
Kolmandaks tõstatas president küsimuse heade suhete hinnast ja piirist, milleni Eesti soovib või saab minna. Kas Eesti poleks pidanud NATOsse astuma, võtma vastu uue kodakondsusseaduse, kehtestama kaks riigikeelt või loobuma toetuse avaldamisest Gruusiale?
Ilves avaldas lootust, et Eesti ja Venemaa suhted paranevad. Ta avaldas samas veendumust, et kiiresti ei muutu midagi. "Head suhted eeldavad eelkõige vastastikust usaldust ning just usaldust meil kindlasti napib," märkis ta.
"Praegu tuleb aga jääda enda ja oma oponentide suhtes ausaks ja tunnistada: kuni meie riikide vahelised poliitilised suhted ei ole kõige paremad, pole põhjust uskuda majandussuhete märgatavasse arenemisse," ütles Ilves.
Seotud lood
Eesti Suurettevõtjate Assotsiatsioon kutsub
ühiskonda üles avatud diskussioonile Eesti-Vene suhete teemal, mille eelduseks
on oma vigade tunnistamine ning tahe orienteeruda lahenduste leidmisele, seisab
ESEA avalduses assotsiatsiooni aastakonverentsil.
Head suhted Eesti ja Venemaaga vahel, nii
nagu nad on Eesti ja Taani või Eesti ja Soome vahel, saaks olema vaid siis, kui
me end vabatahtlikult Venemaale valitseda annaks, ütles NG Investeeringute juht
Jüri Käo.
Tiina Käsi on nimi, mis kõlab ärimaailmas paljudele tuttavalt. Tal on juhtimises üle 25 aasta kogemust, kuid tema karjäär pole olnud lihtne ega lineaarne, vaid täis ootamatuid võimalusi ja väljakutseid, millest on sündinud väärtuslikud õppetunnid. Nordea Eesti tegevjuht, kes alustas oma karjääri rootsi keele õpetajana, on tänaseks saavutanud palju ja juhib mitmekesist ning rahvusvahelist organisatsiooni. Käsi kogemus ja oskus tasakaalustada töötulemusi ja inimlikku hoolivust teevad temast juhi, kelle teadmised ja arusaamad on väärt jagamist.