Head suhted Eesti ja Venemaaga vahel, nii
nagu nad on Eesti ja Taani või Eesti ja Soome vahel, saaks olema vaid siis, kui
me end vabatahtlikult Venemaale valitseda annaks, ütles NG Investeeringute juht
Jüri Käo.
„Mina olen Eesti-Vene suhete osas pessimist,“ nentis Käo Eesti ja Venemaa suhteid lahkaval Eesti Suurettevõtjate Assotsiatsiooni Aastakonverentsil. Tema sõnul ei saa Eestil Venemaaga sarnaseid suhteid, nagu Skandinaaviaga, kunagi olema. „Ühel juhul tuleks paremad suhted - kui me kirjutaks avalduse astuda Venemaa koosseisu,“ lisas Käo.
Suhted on inimeste ja ettevõtjate vahel, kuid riiklik või ametlik suhtlemine on ikkagi väga madal, tõdes Käo. Ta nõustus konverentsil esinenud president Toomas - Hendrik Ilvesega, et me peame rääkima omavahel, sest kui ei räägi siis ei parane ka suhted.
„Selle ürituse ainus eesmärk on avalikult sellest teemast rääkida, sest Eestis on täna kujunenud olukord, kus Eesti-Vene suhetest avalikult rääkimist peetakse kahtlaseks asjaks,“ ütles ettevõtja, kelle sõnul eeldatakse, et neil kes räägivad, peavad olema mingid erihuvid mängus. „Ei ole meil mingeid erihuvisid mängus,“ lisas Käo.
Seotud lood
Majandusminister Juhan Parts ütles
aripaev.ee-le, et Eesti-Vene suhetes on väga palju emotsiooni ja seda mõlema
riigi poolt.
Eesti president Toomas Hendrik Ilves noomis
suurettevõtjaid siltide kleepimise pärast ja kutsus neid Eesti-Vene suhetes
vastama küsimusele, kuidas teha teisiti ning mis kasu riik ja majandus
ühepoolsetest vastutulekutest saab.
Eesti Suurettevõtjate Assotsiatsioon kutsub
ühiskonda üles avatud diskussioonile Eesti-Vene suhete teemal, mille eelduseks
on oma vigade tunnistamine ning tahe orienteeruda lahenduste leidmisele, seisab
ESEA avalduses assotsiatsiooni aastakonverentsil.
Eestlaste seas võiks olla rohkem
positiivset mõtlemist naaberriik Venemaa osas ning viie aasta perspektiivis
Eesti suhted Venemaaga paranevad, ütles aripaev.ee-le Eesti Suurettevõtjate
Assotsiatsiooni president Tiit Vähi.
Eesti ja kogu Baltikumi suurim kasutatud autode jaemüüja AS Longo Group pakub kõigis kolmes Balti riigis võlakirju summas 10 miljonit eurot, mille aastane fikseeritud intressimäär on 10% ja tähtaeg kolm aastat. Võlakirjade märkimisperiood kestab kuni 25. novembrini ning on avatud nii jae- kui ka kutselistele investoritele.