OMX Baltic−0,05%272,79
OMX Riga−0,15%874,26
OMX Tallinn−0,46%1 752,26
OMX Vilnius−0,1%1 048,12
S&P 5000,22%5 986,43
DOW 300,33%43 872,73
Nasdaq −0,06%19 257,32
FTSE 100−0,89%8 068,31
Nikkei 2250,3%39 500,37
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,93
GBP/EUR0,00%1,2
EUR/RUB0,00%104,72

OMX Baltic−0,05%272,79
OMX Riga−0,15%874,26
OMX Tallinn−0,46%1 752,26
OMX Vilnius−0,1%1 048,12
S&P 5000,22%5 986,43
DOW 300,33%43 872,73
Nasdaq −0,06%19 257,32
FTSE 100−0,89%8 068,31
Nikkei 2250,3%39 500,37
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,93
GBP/EUR0,00%1,2
EUR/RUB0,00%104,72

20.11.08, 07:22

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Riigiettevõtted kimpus laenuraha saamisega

Vähe sellest, et eraettevõtted ei saa enam pankadest laenu, ka riigifirmad võivad laenamisega jänni jääda. Pankade jaoks ei ole enam veenev asjaolu, et riik päästaks firma kriitilisel hetkel halvimast - kõiki koheldakse võrdselt.

AS Tallinna Sadam pidi hiinlastega kahasse rajatava konteinerterminali laienduseks küsitud laenurahast esiotsa loobuma, sest erinevatest kodumaistest ja välismaistest pankadest küsitud laenupakkumiste tingimused olid firma avalike suhete juhi Sven Ratassepa sõnul isegi heal järjel oleva ettevõtte jaoks liiga karmid.

Lisaks küsisid pangad sadamalt konteinerterminali teise etapi rajamiseks 15aastase tähtajaga laenu ühe tagatisena kindla koostööpartneri olemasolu. Seda aga ettevõttel ette näidata ei ole.

Eesti Energia juhatuse liige, finantsdirektor Margus Kaasik ütles Äripäevale, et kahtlemata arvestavad laenuandjad sellega, et kriitilistes valdkondades töötavatele firmadele võib riik vajadusel appi tulla.

Kaasiku hinnangul on pankade huvi anda raha projektile, mis suudab korralikult laenu teenindada.

"Pankadel on mure oma laenude refinantseerimisega ja võlavõimenduse vähendamisega. Laenu saavad need kliendid, kes on pankade jaoks väga olulised ja kelle projekt on väga kindel ja kvaliteetne. Isegi neil juhtudel on laenu hind kõrge," rääkis energiahiiu üks juhtidest, lisades, et praegu on enamiku ettevõtete jaoks küsimus eelkõige selles, kas neile üldse raha laenatakse.

"Kel on likviidsusprobleemid, maksab seda, mida küsitakse. Kel on võimalik valida, see vaatab, millise intressimäära investeerimisprojektid välja kannatavad. Tõenäoliselt jäävad pangad väga valivaks veel lähema paari aasta jooksul," ütles Kaasik.

"Hea uudis on see, et baasintressimäärad langevad hoogsalt, halb aga see, et riskimarginaalid on oluliselt kasvanud. "Ei imestaks, kui paari aasta pärast oleksid intressimäärad "buumilõpu" tasemel," lisas finantsdirektor murelikult.

ASi Eesti Post juhatuse esimees Ahti Kallaste usub samuti, et praegu ei sõltu riigifirmade laenamisvõimalused enam omandisuhtest.

"Võib-olla kunagi oli see nii, aga praegu vaevalt. Praegu lähtuvad pangad raha välja laenates ikkagi üleüldisest majanduskliimast," märkis Kallaste.

Kallaste ütles, et järgmisel aastal kavatseb postifirma 100 miljonit krooni laenu võtta. Samas pole ta sugugi kindel, kas pangad üldse sellist laenu annavad.

Loe lisa tänasest Äripäevast.

Seotud lood

Uudised

20.11.08, 11:26

Eesti pankurid vaid skandinaavlaste kannupoisid?

Äripäev uuris Eesti välisomanduses olevatest pankadest, mis piirist alates liigub kohalike laenuotsuste tegemine piiri taha emapanka.

Sisuturundus

07.11.24, 17:51

Raamatupidamisfirma omanik: maksupidu käib edasi ja tuure tõmmatakse pealegi

Maksude koosseis muutub veel ja maksumäärad lähevad kõrgemaks – selle peale võib mürki võtta, arvab raamatupidamisbüroo Vesiir asutaja ja juht Enno Lepvalts.