Piisab vaid ühest pilgust joobnud
inimesele, et veenduda – alkohol omab ajule tugevat mõju. Segane kõne,
aeglustunud mõttetegevus ning ebatäpsed liigutused on tundemärgid, mille järgi
purjus inimesele on lihtne diagnoosi panna. Nende muutuste taga on alkoholi mõju
ajule.
Aga selline mõju on ajutine. Peale väljamagamist on normaalne seisund taastunud, kui peavalu kõrvale jätta. Kuidas on aga lood alkoholi pikaajalise mõjuga ajule. Sageli väidetakse, et alkohol hävitab ajurakke, kuid kas selleks piisab juba paarist napsist või kaasneb ajurakkude kadu vaid raskekujulise alkoholismiga?
Reaalsus on mõnevõrra üllatav, sest alkohol tegelikult ei hävitagi ajurakke. Küll aga mõjub ta halvasti rakkude otstes asuvatele dendriitidele, mis neuronitevahelisi signaale edastavad. Seega ei ole kahjustatud mitte rakud, vaid nendevaheline kommunikatsioon. Buffalo ülikooli anatoomia ja rakubioloogia professori Roberta Pentney sõnul on aga dendriitide funktsioonid aja jooksul üldiselt taastuvad.
Alkoholism võib aga viia haiguseni, millel nimeks Vernicke-Korsakovi sündroom, mille tagajärjel võivad teatud ajuosades neuronid hävida. Sellisel juhul tekib haigestunul probleeme mäluga, esineb tasakaaluhäireid, lihasvärinaid ning silmalihaste halvatust. Haigus esineb peamiselt alkohoolikutel, kuid alkohol ise pole siiski haiguse tekitaja. Probleem tekib tiamiini ehk B1-vitamiini puudusest. Vitamiinipuudus tekib alkohoolikutel kahel põhjusel. Esiteks ei pööra nad korralikule toitumisele erilist tähelepanu ning teiseks nõrgendab alkohol organismi võimet tiamiini omastada.
Seega ei tapa alkohol otseselt ajurakke, kuid massilises koguses tarbituna võib selle mõju ajule olla siiski väga ränk.
Seotud lood
Kanepi suitsetamine on vähem kahjulikum kui
alkohol ja tubakas, teatas Briti uurimisorganisatsioon, kutsudes
uimastipoliitikat tõsiselt ümber vaatama.
See on ilmselt kõige levinum müüt. Erinevas
vormis olevat seda mõtet väljendanud mitmed kuulsad inimesed, teiste hulgas ka
Albert Einstein. Kust sai see alguse?
Tiina Käsi on nimi, mis kõlab ärimaailmas paljudele tuttavalt. Tal on juhtimises üle 25 aasta kogemust, kuid tema karjäär pole olnud lihtne ega lineaarne, vaid täis ootamatuid võimalusi ja väljakutseid, millest on sündinud väärtuslikud õppetunnid. Nordea Eesti tegevjuht, kes alustas oma karjääri rootsi keele õpetajana, on tänaseks saavutanud palju ja juhib mitmekesist ning rahvusvahelist organisatsiooni. Käsi kogemus ja oskus tasakaalustada töötulemusi ja inimlikku hoolivust teevad temast juhi, kelle teadmised ja arusaamad on väärt jagamist.