Piisab vaid ühest pilgust joobnud
inimesele, et veenduda – alkohol omab ajule tugevat mõju. Segane kõne,
aeglustunud mõttetegevus ning ebatäpsed liigutused on tundemärgid, mille järgi
purjus inimesele on lihtne diagnoosi panna. Nende muutuste taga on alkoholi mõju
ajule.
Aga selline mõju on ajutine. Peale väljamagamist on normaalne seisund taastunud, kui peavalu kõrvale jätta. Kuidas on aga lood alkoholi pikaajalise mõjuga ajule. Sageli väidetakse, et alkohol hävitab ajurakke, kuid kas selleks piisab juba paarist napsist või kaasneb ajurakkude kadu vaid raskekujulise alkoholismiga?
Reaalsus on mõnevõrra üllatav, sest alkohol tegelikult ei hävitagi ajurakke. Küll aga mõjub ta halvasti rakkude otstes asuvatele dendriitidele, mis neuronitevahelisi signaale edastavad. Seega ei ole kahjustatud mitte rakud, vaid nendevaheline kommunikatsioon. Buffalo ülikooli anatoomia ja rakubioloogia professori Roberta Pentney sõnul on aga dendriitide funktsioonid aja jooksul üldiselt taastuvad.
Alkoholism võib aga viia haiguseni, millel nimeks Vernicke-Korsakovi sündroom, mille tagajärjel võivad teatud ajuosades neuronid hävida. Sellisel juhul tekib haigestunul probleeme mäluga, esineb tasakaaluhäireid, lihasvärinaid ning silmalihaste halvatust. Haigus esineb peamiselt alkohoolikutel, kuid alkohol ise pole siiski haiguse tekitaja. Probleem tekib tiamiini ehk B1-vitamiini puudusest. Vitamiinipuudus tekib alkohoolikutel kahel põhjusel. Esiteks ei pööra nad korralikule toitumisele erilist tähelepanu ning teiseks nõrgendab alkohol organismi võimet tiamiini omastada.
Seega ei tapa alkohol otseselt ajurakke, kuid massilises koguses tarbituna võib selle mõju ajule olla siiski väga ränk.
Seotud lood
Kanepi suitsetamine on vähem kahjulikum kui
alkohol ja tubakas, teatas Briti uurimisorganisatsioon, kutsudes
uimastipoliitikat tõsiselt ümber vaatama.
See on ilmselt kõige levinum müüt. Erinevas
vormis olevat seda mõtet väljendanud mitmed kuulsad inimesed, teiste hulgas ka
Albert Einstein. Kust sai see alguse?
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva
Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.