Raha võivad noortest palju vabamalt
kulutada üle 40-aastased, sest suhteliselt vähestel keskealistel ja vanematel
Eesti elanikel on laenu- või mõni muu finantskohustus kaelas.
SEB jaepanganduse juht Riho Unt tunnistab, et vajaduste rahuldatuse kõrval on keskealistel ja vanematel teine põhjus laenust hoidumiseks konservatiivsem maailmavaade. "Nad ei jälgi ka trende. Nende jaoks pole oluline, et auto, teler või telefon oleks viimase aja mudel," ütles ta Maalehele.
TNS Emori "Eesti leibkondade finantskäitumise uuring 2008" tõestab, et kinnisvara tagatiseta laenu on võtnud alla viiendiku 35–59aastastest Eesti elanikest. Samuti kasutavad nad vähem liisingut ning krediitkaarte. Liising, laen või järelmaks on aga 80%-l 25–34aastastest.
Kui alla 30aastastest on SEB andmetel sääste pooltel inimestel, siis 60–70aastastest on raha kõrvale pandud 67%-l ja üle 70aastastest 71%-l inimestel.
Seotud lood
Kaasautor Eda-Liis Kann kirjutas Äripäeva
lisas Juhtimine, et stabiilsetel turgudel on pensionärid väga suur
äri, aga Eestis on pensionärid paraku veel üks vaesemaid sihtgruppe, mis
aga kindlasti tulevikus muutub.
Majanduslanguse tõmbetuules käib elu
pandimajades üha vilkamalt. Levinuim kaup on puhas kuld. Põhikunded on
ravimiostuks ¬raha vajavad pensionärid, liisingu- ja SMS-laenu võlglased ning
kasiinosõltlased.
ABB Balti riikide ärijuht Jukka Patrikainen on seda meelt, et 1990ndatel Eestisse tulnud allhanketööd andsid siinsetele tööstusettevõtetele hea stardiplatvormi. Tänu tugeva tööstusriigi mainele saab ABB Eestis peagi alustada ka ülisuurte mootorite tootmist.