Eesti osaleb IMFi eestvedamisel kokku
pandud abipaketis Lätile 100 miljoni euroga, mis peaministri majandusnõuniku
Aare Järvani sõnul võetaks tõenäoliselt reservidesse kogutud rahast.
Ka rahandusministeeriumi nõunik Märt Kivine ütles Äripäevale antud kommentaaris, et laenu võtmise asemel paigutab Eesti tõenäoliselt osa oma reservidest ümber Läti riigile antavasse laenu. Laenu tingimused „tulevad head“, ütles Kivine.
Kivise sõnul on märkimisväärne, et abiprojektis Lätile on nii palju osalejaid – Põhjamaad, Euroopa Liit, IMF, Maailmapank, Tšehhi, Poola, Eesti. Kivise sõnul on see kinnitus, et Läti valitud tee kriisist välja pääsemiseks ja vahetuskursipoliitika hoidmiseks on õige tee. Viimane on oluline ka kogu regiooni stabiilsust silmas pidades, ütles ta.
Järgneb intervjuu Aare Järvaniga.
Eesti osaluseks abipaketis Lätile on nimetatud 100 miljonit eurot. Kust see raha tuleks, kas reservist või võtaks Eesti võimalusel laenu?
Praeguste arvestuste järgi tuleks see raha reservidest. Tõsi, Eesti on kaalumas ka ise pikemaajaliste laenude võtmist näiteks Euroopa Investeerimispangalt või Põhjamaade Investeerimispangalt, et finantseerida 2009. aasta riigieelarve puudujääki, säilitades võimalikult suures ulatuses reserve. Maailmamajanduse tänases olukorras oleks selline käitumine igati mõistlik.
Tegemist ei ole tagastamatu abiga Lätile. Milliseks võiksid kujuneda selle laenu tingimused? Kui pikaks ajaks see laen võiks minna?
Tegemist saab olema lühemaajalise laenuga Läti valitsusele. Konkreetsete tingimuste (tähtaeg, intress) üle toimuvad veel läbirääkimised.
Millal reaalselt Eesti selle abiraha välja peaks käima?
Eeldatavalt järgmise aasta alguses.
Miks aitab Eesti Lätit?
Eesti on kindlasti huvitatud, et Läti majandus saaks võimalikult kiiresti kindlamatele alustele. Tegemist on meile lähedase majanduspartneriga. Lisaks on Eestil tänu reservide olemasolule sellist abi ka küllalt kergesti võimalik anda. Samuti ei ole vähetähtis ka maailmale laiemalt näidata, et Balti ja kogu Läänemere piirkonna riigid suudavad ja tahavad üksteist vajadusel toetada.
Seotud lood
Oma viimases numbris kirjutab
majandusajakiri The Economist IMFi eestvedamisel valminud abipaketist Lätile,
nimetades seda üheks kõige dramaatilisemaks ja vastuolulisemaks Euroopa
kaasaegses ajaloos.
Läti peaminister Ivars Godmanis loodab, et
riik ei pea ära kasutama kogu Läti majanduse stabiliseerimiseks kokku pandud 7,5
miljardi euro suurust rahvusvahelist abipaketti.
Reedel sündis kokkulepe 7,5 miljardi euro
suurusest abipaketist Lätile, kus lõviosa langeb Euroopa Komisjoni kanda.
Eestimaa Rahvaliidu hinnangul on Eesti
reservide laenamine finantskriisis Lätile kummastav, kui valitsus ei suuda
intressipuhkuse võimaldamiseks laenu anda töö kaotanud peredele.
Majanduses ja ka kinnisvaraturul on sügisel toimunud mõned muudatused, üheks neist euribori langus. Bigbanki ettevõtete panganduse üksuse juht Aimar Roosalu kinnitas, et kinnisvaraturul on märgata elavnemist – suuresti just järelturu korterite osas.