IMF kiitis heaks abipaketi Lätile

IMFi juhtkond kiitis teisipäeval heaks 1,68 miljardi euro suuruse abilaenu Läti majanduse stabiliseerimiseks, teatas Rahvusvaheline Valuutafond.

IMFi laen on osa Lätile eraldatud kokku 7,5 miljardi euro suurusest rahvusvahelisest tugipaketist.

IMFi summast saab Läti kohe kätte 591,5 miljonit eurot ning ülejäänud osa üheksas jaos.

Programmi nurgakivi on Läti vahetuskursi mehhanismi säilitamine, mis tähendab, et riigil tuleb majanduse stabiliseerimiseks teha erakordselt raskeid otsuseid.

Peamised ülesanded: rakendada koheselt meetmeid pangadeposiitide ja valuutareservide kahanemise peatamiseks; taastada usaldus pangasüsteemi vastu ning toetada erasektori laenude restruktureerimist; piirata eelarvedefitsiidi kasvu ning täita Maastrichti kriteeriumid eurole üleminekuks kiirendatud korras; palgapoliitika ja strukturaalsed reformid, mis peavad taastama konkurentsivõime.

IMFi abi katab vaid 20% Läti 2009-2011. aastate finantseerimispuudujäägist. Ülejäänud osa tuleb Euroopa Komisjonilt, EBRD-lt, Maailmapangalt ja teistelt bilateraalsetelt kreeditoridelt. Programmi osana on Lätis tegutsevad välispangad lubanud kindlustada oma tütarpangad piisava finantseeringuga, teatas IMF.

Programmi kokkuvõte:

Lähemad kolm eesmärki on stabiliseerida finantssüsteem, taastada hoiustajate usaldus ning vältida kontrollimatut kohanemist, mille tooks kaasa lati seotud vahetuskursist loobumine, teatab IMF.

Lati seotud kursi kindlustamiseks sisaldab programm meetmeid, mis isoleerivad ja lahendavad Parex banka probleemid, et vältida negatiivset mõju ülejäänud süsteemile. Suus osa on välisabil, et aidata rahuldada valuutanõudlust.

Keskpikas perspektiivis näeb programm ette meetmed majanduse kohanemiseks ja seotud kursi kindlustamiseks. Eelarves on ette nähtud suured kärped, mis vähendavad finantseerimisvajadust ning aitavad kaasa valuuta reaalsele nõrgenemisele.

Programm näeb ette väga range palgapoliitika, et alandada inflatsiooni ja suurendada konkurentsivõimet. Samuti strukturaalsed reformid, et suurendada töö tootlikkust ning kiirendada üleminekut mittekaubeldavatelt kaupade tootmiselt kaubeldavate kaupade tootmisele. Vajalik on ka erasektori võlgade restruktureerimine.

Samas toetab IMF sotsiaalkulutuste kasvu 21 protsendilt 25 protsendile eelarves ehk 1,5%le SKPst vahemikus 2008-2009, et see tuleks lähemale Euroopa Liidu ja OECD keskmisele. Küll aga eeldab IMFi programm sotsiaalkulutuste paremat suunamist abi vajajatele.

Programmi strateegia valiku on tinginud Läti ametivõimude ja teiste programmis osalejate eesmärk säilitada lati seotud kurss. Samas antakse aru, et sellisel valikul on rasked tagajärjed – vaja on radikaalseid eelarvekärpeid ning majanduslangus võib venida pikaks.