Intrum Justitia tegevjuhi Ivar
Tammemäe sõnul jätab uus riigilõive tõstev seadus kohtuvaidlusi küll
vähemaks, kuid seetõttu jäävad osas võlavaidlused ka sootuks
lahenduseta.
Tammemäe sõnas, et Eesti ettevõtjate pöördumine kohtusse on juba varem problemaatiline olnud: "Seda on põhjendatud, et aja ressurss ja raha ressurss ei ole omavahel tasakaalus. Kardan, et uue seaduse valguses muutub see veel negatiivsemaks.“
"Meie valdkonnas tähendab see seda, et tuleb proovida kohtuväliselt kokkulepeteni jõuda,“ lisas ta.
Tammemäe märkis, et näiteks Läänes on kohtusse pöördumine võlaõiguslike vaidluste puhul raskendatud, kuna riigilõivud ja kohtukulud on üsna suured. „Kui Eesti astub nende riikidega ühte patta, siis neid vaidlusi jääb paraku järjest vähemaks, aga osad probleemid jäävad ka lahenduseta. Kindlasti seetõttu kohtute töökoormus väheneb, mis justkui pole riigi poolt vaadatuna paha,“ ütles mees.
"Osas äriühingute võlaasjad jäävad lihtsalt ripakile ja aegumistähtajad jõuavad kätte. See tähendab, et nõuded aeguvad, ettevõtetel tuleb need maha kanda ja majandusele ei mõju see sugugi positiivselt,“ lisas Tammemäe. Ta tõi näiteks maksekäsu kiirmenetluse, mis on kohtutes olnud üheselt selgete võlavaidluste väljund. Maksekäsu kiirmenetluste puhul tõuseb riigilõiv 250 kroonilt 700 kroonini, märkis Tammemäe. „Tõus ei ole 20%, vaid 300% - see pole hea märk. 300% tõusule on raske leida õigustust."
Tammemäe ütles, et kui võlasumma pole suur, umbes 500-600 krooni, tuleb maksekäsu kiirmenetluse korral maksta sellegipoolest 700 krooni riigilõivu. Sellisel juhul jäetakse kohtusse pöördumata. "Kardan, et seda hakatakse võlgnike poolt kurjasti kasutama," lisas võlgade sissenõudja.
„Ühtpidi saan aru, et riik tahab kindlustada oma tulubaasi: Seaduse muudatus võib olla kantud sellest soovist, aga alati tuleb analüüsida ka seda, mis see reaalselt kaasa toob. Kardan, et sellest seaduse muudatusest ei võideta," märkis Tammemäe.
„Praegu pole kõige parem aeg riigilõivu tõusuks: kui varem mitte, siis täna loetakse täpselt raha. Seda enam ei tohiks kohtusse pöördumine olla üheltpoolt formaalselt keeruline ning teiselt poolt kulukas," ütles Tammemäe.
Seotud lood
Kui seadusejärgne pärija ei teata kolme kuu
jooksul, et loobub kadunukese varast ja kohustustest, saab temast automaatselt
vara omanik. Seejuures võivad pärandiga seotud kohustused ületada vara
väärtust.
Euroopas on levinud traditsioon, et
riigilõivud peavad katma eraõiguslike vaidluste kohtuliku lahendamise kulud,
kommenteeris justiitsministeeriumi pressiesindajat Diana Kõmmust
muudetud riigilõivude seadus.
President Toomas Hendrik Ilves kirjutas
täna Kadriorus alla otsusele kuulutada teiste seaduste hulgas välja
ka seadus, mis tõstab riigilõive ja raskendab võlgade sissenõudmiseks
kohtusse pöördumist.
Telia Digikoristuspäev toimub juba 31. jaanuaril. Meenutame, kuidas viidi sel aastal digikoristust läbi Eesti Kaitseväes, kus IT-süsteemidest ja seadmetest kustutati kokku kümnete terabaitide ulatuses digikeltsa.