Kui aastavahetuse eelsel päeval avaldatud
muudatused tsiviilkohtu menetluse korras tõstsid oluliselt väiksemate ja
tavapäraste võlanõuetega kaasnevaid riigilõive, siis sama seadus annab
suurhagejatele olulise rahalise võidu.
Siiamaani tuli üle 10 miljoni kroonise nõude kohtusse andmisel tasuda riigilõivuna 3,5% ehk 350 000 krooni. Nüüd pääseb suurhageja 3%ga nõutavast summast ehk 300 000-kroonise riigilõivuga. Uuendusena kehtestati riigilõivule ka ülempiir - väga suurte summade puhul ei tule hagejail maksta üle 1,5 miljoni krooni.
Väikese 50 000-kroonise nõude puhul tuleb aga riigilõivuks maksta 3 500 krooni asemel 7 500 krooni, 600 000-kroonise nõude korral 30 000 krooni asemel 55 000 krooni ja 1 miljonilise nõude esitamisel 46 000 krooni asemel 75 000 krooni. Seejuures tasub arvestada, et kasvõi tavalise korteriga seotud rahalised nõuded jäävad enamasti üle miljoni krooni.
Asja teeb kurioosseks see, et 10. detsembril riigikogus vastu võetud ja 22. detsembril Toomas Hendrik Ilvese poolt heaks kiidetud mahukas seadusemuudatuste pakett avaldatati Riigiteatajas 31. detsembril. Seega sai ligikaudu 100-leheküljelise seadusega enne selle jõustumist tutvuda vaid 24 tundi.
Hea tava kohaselt jääb olulisi muudatusi toova seaduse avaldamise ja jõustumise vahele vähemasti pool aastat, et tavainimesed ja ettvõtted jõuaksid end kurssi viia ja oma tegevust muutuvale olukorrale kohandada.
Seotud lood
Kui seadusejärgne pärija ei teata kolme kuu
jooksul, et loobub kadunukese varast ja kohustustest, saab temast automaatselt
vara omanik. Seejuures võivad pärandiga seotud kohustused ületada vara
väärtust.
Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni esimees
Vilja Savisaare sõnul arutab Keskerakonna fraktsioon homme umbusalduse
avaldamist sotsiaalminister Maret Maripuule, teatas Keskerakond.
Igal aastal saab mitukümmend tuleõnnetust alguse hooletust tuletööst. Kõige sagedamini tuleb seda ette ehitusobjektidel ja töökodades – keevitustööde käigus ei märka inimene enda ümber materjali, mis võib kiirelt süttida. Tuletööde tegemisel on teadmatus suur ja nõudeid eiratakse, kuigi paljudele ettevõtetele on koolitus kohustuslik.