Venemaa ja Ukraina vaheline gaasitüli
teravnes täna järsult, kui Venemaa vähendas oluliselt Ukraina kaudu Euroopasse
tarnitava gaasi koguseid.
Euroopa Liit nimetas tarnete vähendamist vastuvõetamatuks ning kutsus osapooli tülile kiirelt püsivat lahendust leidma.
„Me jälgime olukorda väga pingsalt, sest läinud öösel muutus see dramaatiliselt,“ ütles Euroopa Komisjoni pressiesindaja Ferran Tarradellas Espuny täna pressikonverentsil.
Venemaa on kärpinud gaasitarneid Euroopasse läbi Ukraina 300 miljonilt vaid 74 miljonile kuupmeetrile, ütles agentuurile Bloomberg Ukraina riikliku gaasifirma NAK Naftogaz Ukrainõ pressiesindaja Valentin Zemljanski. „Gazprom ei vasta meile, mis lahti on,“ ütles Zemljanski. „Oleme olukorra pärast väga mures.“
Vene gaasi tarned Bulgaariasse, Türgisse, Kreekasse, Makedooniasse, Rumeeniasse ja Horvaatiasse katkesid täielikult. Tarned Tšehhile on firma RWE Transgas andmetel vähenenud 75%. Austria OMV AG, Kesk-Euroopa suurim kütusekompanii, teatas samuti Vene gaasi tarnete „olulisest“ vähenemisest. Poola saab gaasi vaid sedavõrd, et torusüsteem töös püsib. Slovakkias on tarned vähenenud üle 70% ning majandusminister Lubomir Jahnatek lubas välja kuulutada hädaolukorra. Gaasi tarbijatele siiski esialgu veel piiranguid ei seata. Sloveeniale on tarned vähenenud 90%. Ka Itaalia teatas, et tarned Venemaalt vähenevad. Prantsusmaa varustamist Venemaa gaasiga pole aga tarnete vähendamine läbi Ukraina gaasifirma GDF Suezi kinnitusel mõjutanud.
Gazpromi asedirektor Aleksander Medvedev ütles teleintervjuus Bloombergile, et tarnete vähendamine Ukraina kaudu on tingitud „Ukraina poole isetegevusest“. Medvedevi sõnul „olukord halveneb“ ning Euroopa klientideni jõuab vaid 40 miljonit kuupmeetrit gaasi. Medvedevi sõnul kasutab Venemaa gaasitarneteks Euroopasse „kõiki võimsusi“, kuid kogu tavaliselt Ukraina kaudu kulgeva transiidi kompenseerimine ei ole füüsiliselt võimalik.
Gazpromi juht Aleksei Miller ütles eile Venemaa peaministrile Vladimir Putinile, et firma plaanib tarneid Euroopale Ukraina kaudu vähendada 65,3 miljoni kuupmeetri võrra päevas, mis on väidetavalt kogus, mis Ukraina Euroopale määratud gaasist varastanud on. Ukraina eitab varastamist, väites, et gaasi on vaja torujuhtme töökorras hoidmiseks.
Ukraina ja Venemaa gaasitülist põhjustatud tarnehäired kestavad kuuendat päeva. Pooled pole kokkuleppele jõudnud Ukraina gaasivõlgades ega selle aasta gaasi hinnas.
Eile otsustasid osapooled katkenud läbirääkimisi jätkata. Gazprom ähvardas, et konflikti jätkumise korral riskib Ukraina endale tekitada miljarditesse dollaritesse paisuva võla. „Kui nii edasi läheb, riskib Ukraina omale tekitada miljarditesse dollaritesse paisuva võla,“ ütles Miller. Gazpromi väitel võlgneb Ukraina 2008. aasta tarnete eest 614 miljonit dollarit ka veel pärast 1,5 miljardi dollari tasumist Vene gaasimonopolile.
Alanud aasta gaasi hinnaks Ukrainale küsib Gazprom juba 450 dollarit 1000 kuupmeetri eest. Mullu maksis Ukraina 179,5 dollarit ja peab alanud aastal õigustatud hinnaks 201 dollarit. Ukraina on valmis maksma ka 250 dollarit 1000 kuupmeetri eest, kui saab tõsta Venemaa gaasi transiidi hinda.
„Kummalegi osapoolele ei tule kasuks, kui tüli venib ja põhjustab suure tarnekatkestuse,“ ütles Bloombergile UralSib Financial Corp peastrateeg Chris Weafer.
Euroopa Liit püüab aidata tüli lahendada, saates delegatsiooni eesotsas Tšehhi tööstusministri Martin Rimaniga Ukrainasse. Täna kohtuti Ukraina energiaministri, NAK Naftogaz Ukrainõ juhi ning presidendi nõunikega. Kohtumise järel ELi eesistujariigi Tšehhi koduleheküljele üles pandud teate järgi on Ukraina ja Venemaa vahel kokkuleppe saavutamine „raske“.
EL ütles täna tehtud avalduses, et Venemaa gaasitarnete vähenemine Euroopale on täiesti vastuvõetamatu ning lubas sekkuda tüli lahendamisse. „Eestistujariik Tšehhi ja Euroopa Komisjon nõuavad gaasitarnete viivitamatut taastamist Euroopa Liidule. Tüli osapooled peavad viivitamatult läbirääkimiste laua taha naasma ning leidma oma kahepoolsele kommertstülile konkreetse lahenduse,“ teatas EL.
EL kurjustas, et tarnete vähenemine on toimunud „ilma eelneva hoiatuseta ning selges vastuolus Venemaa ja Ukraina kõige kõrgemate ametivõimude poolt Euroopa Liidule antud kinnitustega“, et Euroopa tarneid omavaheline tüli ei ohusta.
NAK Naftogaz Ukrainõ tegevjuht Oleh Dubyna ütles täna Kiievis, et sõidab 8. jaanuaril Moskvasse, et püüda koos Gazpromiga gaasitülile lahendust leida.
Seotud lood
Saksamaa liidukantsler Angela Merkel
hoiatas täna, et Venemaa maine usaldusväärse energiatarnijana kannatab, kui
Euroopa külma kätte jätnud gaasitüli kiiresti ei lahene.
Ukraina ja Venemaa seekordses vastasseisus
ei nähta Euroopas erinevalt 2006. aastast süüdlasena üksi Venemaad – külmetavast
Euroopast lendab teravaid kriitikanooli ka Ukraina pihta, mille kaudu kulgeb 80%
Venemaa gaasi ekspordist Euroopasse.
Kui Venemaa jätkab gaasi andmist vähendatud
mahus, läheb Ukraina gaasi transpordi süsteem 10-15 päeva jooksul rikki,
vahendas Interfaks Ukraina presidendi volitatud esindajat
energeetikaküsimustes.
Euroopa Liidu eesistujamaa Tšehhi
asepeaminister Aleksandr Vondra ütles, et EL ei hakka Venemaa ja Ukraina
gaasitülisse sekkuma.
USA presidendivalimiste tagajärjel võivad käesoleva aasta viimased kuud osutudaaktsiaturgudel investoritele muutlikuks. Freedom24 analüütikud hindavad, kuidas võiksKamala Harrise võit ja tema administratsiooni otsused puhta energia-, regulatiivsejärelevalve-, eluasemetoetuste- ja kanepitööstuse osas mõjutada aktsiaturge.
Enimloetud
5
“Infortar on kodubörsi üks ambitsioonikamaid ettevõtteid”
Hetkel kuum
“Infortar on kodubörsi üks ambitsioonikamaid ettevõtteid”
Tagasi Äripäeva esilehele