Viimaste aastate jooksul on astronoomid
kindlaks teinud, et enamik kui mitte kõik galaktikad sisaldavad oma tuumas musta
auku. Võiks eeldada, et must auk moodustub pärast galaktika teket ning kasvab
ajapikku suuremaks, kuid teadlased arvavad, et protsess võib olla täpselt
vastupidine.
Mitmete mustade aukude kaudne uurimine (otseselt vaadelda neid ei saa, sest mustad augud ei kiirga elektromagnetlaineid) on andnud teadlastele põhjust väita, et nende suuruse ja neid ümbritseva galaktika masside vahel valitseb kindel seos, kirjutas Reuters.
Keskmiselt moodustab musta augu mass umbes ühe tuhandiku teda ümbritseva galaktika massist. “Seega võiks eeldada, et musta augu ja galaktika kasvamise vahel valitseb kindel seos,” ütles Dominik Riechers California tehnoloogiainstituudist. “Oluline küsimus on, kumb tekkis enne või kasvasid nad kogu aeg käsikäes?”
Raadioteleskoobi Very Large Array abil on vaadeldud nii suhteliselt lähedasi kui ka väga kaugeid musti auke, mille ümbrusest pärit kiirgusel on kulunud Maani jõudmiseks peaaegu sama palju aega, kui kogu Universum on eksisteerinud.
“Meile tundub, et galaktikate ja nende tuumas olevate mustade aukude masside suhe ei olnud Universumi algusaegadel selline nagu praegu,” ütles Fabian Walter Max Plancki raadioastronoomia instituudist.
“Varase Universumi mustad augud olid praegustest suhteliselt massiivsemad. Järeldame sellest, et mustad augud hakkasid kasvama varem kui galaktikad,” lisas ta.
Musta augu täpne roll galaktikate moodustumisel on teadlaste jaoks siiani siiski tume maa. “Selleks, et mõista praegusi galaktikaid, peame minema ajas väga kaugele minevikku, et näha, kuidas nad moodustusid,” ütles Chris Carilli USA riiklikust raadioastronoomia observatooriumist.
“Järgmistel aastatel avanevad selleks ka seoses mitmete uute teleskoopide valmimisega head võimalused,” ütles Carilli.