Rahanduskomisjoni liikmed põiklesid kõrvale
Äripäeva küsimusest riigikassa halduses oleva finantsvara väärtuse kohta.
Kui novembri lõpu seisuga oli see 20,6 miljardit krooni, siis detsembri seisu
kohta väitis riigikogu rahanduskomisjoni esimees Jürgen Ligi, et tema ei tahaks
seda numbrit nimetada.
Novembrilõpu seisuga moodustasid riigikassa halduses olevad riigi finantsvarad 20,6 miljardit krooni. Äripäev tundis huvi, kui palju on riigi finantsvaradest järel detsembrilõpu seisuga.
Paraku osutus küsimusele vastuse saamine oodatust raskemaks.
Rahanduskomisjoni esimees, reformierakondlane Jürgen Ligi ütleb, et eelmisel nädalal käis küll rahandusminister Ivari Padar komisjoni ees riigi rahaseisust aru andmas, kuid midagi uudislikku talle vestlusest ei meenu.
Kui palju riigil vabu finantsvarasid järel on? Mida rahandusminister komisjonis rääkis?
"Ei ma nii... Selles suurusjärgus... Nad vähenevad kogu aeg... Laekumised, nii palju, kui ma aru saan... Ei, ma ei hakka seda uudist tekitama. Ma võin ju eksida siin midagi... Kuuldavasti siin mingid hälbed on jaanuaris toimunud käibemaksuga. Ma ei ole sel teemal õige allikas. Ei oska praegu öelda, seda peab ikka rahandusministeeriumist küsima," põikleb Ligi kangekaelselt vastusest kõrvale.
Rahandusminister Padar ju nimetas rahanduskomisjonis aru andes detsembrilõpu seisuga nn suure reservi numbri?
"Jah, aga ma ei tahaks siin teise inimese juttu refereerida," jääb Ligi napisõnaliseks.
Sotsist rahanduskomisjoni liige Eiki Nestor vakatab samuti riigi rahaseisu kohta esitatud küsimuse peale.
Novembri lõpus küündis riigikassa halduses olevate riigi finantsvarade maht 20,6 miljardit kroonini.
Kui palju sellest detsembri lõpu seisuga järel on?
"Seda peab rahandusministeeriumist küsima," ütleb Nestor.
Rahandusminister ju möödunud nädalal komisjoni ees selgitusi jagades mainis ju riigireservi praegust mahtu?
"No ei! Ma ei ütle seda peast! Ma ei hakka sellise numbri väljaütlemisega riskima. Rahandusminister vastab sellele küsimusele täpselt," põikleb ka Nestor.
Kui novembris ulatus riigikassa poolt hallatavate riigireservide kogumaht koos Haigekassa, Töötukassa ja Kredexi finantsvahenditega 25 miljardi kroonini, siis aasta lõpus oli nende reservide maht Rahandusministeeriumi hinnangul umbes 19 miljardit krooni.
Sellest 7,2 miljardit seisis stabiliseerimisreservis ning üle 4 miljardi krooni eest oli vahendeid Haigekassa, Töötukassa ja Kredexi reservides.
Terve 2008. aasta lõikes kulutas riik raha 5,2 miljardit krooni enam, kui eelarvesse laekus ning puudujääk finantseeriti reservide arvelt.
Seotud lood
Aasta lõpus üles hüpanud riigi
valitsemiskulude tõttu kahanesid detsembris riigi reservid umbes 6 miljardi
krooni võrra ehk 200 miljoni võrra päevas.
Rahandusminister, sotsiaaldemokraat Ivar
Padar ütles Maalehele antud intervjuus, et tänavu laekub käibemaksu 1,7
miljardit krooni loodetust vähem. Ka uueks aastaks ennustas ta paanikat,
sest ees ootab järjekordne eelarvekärbe suurusjärgus 12 miljardit
krooni.
Täna riigikogus heaks kiidetud seadus
võimaldab Eesti stabiliseerimisreservi saatuse otsustada ühe päevaga ja tõtata
sellega rahvusvahelist finantskriisi lahendama, selgus seaduse
seletuskirjast.
Rahandusminister Ivari Padar lubas, et
hiljemalt märtsis hakatakse taas riigieelarvet kärpima.
Tiina Käsi on nimi, mis kõlab ärimaailmas paljudele tuttavalt. Tal on juhtimises üle 25 aasta kogemust, kuid tema karjäär pole olnud lihtne ega lineaarne, vaid täis ootamatuid võimalusi ja väljakutseid, millest on sündinud väärtuslikud õppetunnid. Nordea Eesti tegevjuht, kes alustas oma karjääri rootsi keele õpetajana, on tänaseks saavutanud palju ja juhib mitmekesist ning rahvusvahelist organisatsiooni. Käsi kogemus ja oskus tasakaalustada töötulemusi ja inimlikku hoolivust teevad temast juhi, kelle teadmised ja arusaamad on väärt jagamist.