Aastatel 2002-2003 Estonian Airi
presidendina töötanud Erki Urva ei imesta, et lennufirma praegu suuromaniku
rahasüste vajab.
„Tuletage meelde, mis siin poolteist kuud tagasi ajakirjanduses toimus. Kuidas ikkagi Estonian Airi materdati! Kujutan ette, mis seal broneeringutega juhtus. Lõuna poolt on hea näide võtta – flyLAL -, kus firmat ka niikaua materdati, kui ta kõrvad pea alla pani,“ pahandab Urva.
Tema hinnangul on elementaarne, et ettevõtte omanik aitab firmat selle ajutistesse raskustesse sattumisel.
„Iga mõistlik omanik teeks nii. Võib-olla väljaarvatud ainult Eesti riik… Öelge mulle, mida on riik aastate jooksul Estonian Airi heaks teinud peale selle, et riigi esindajad on mingite imelike avaldustega esinenud. Firma nõukogus on seitse liiget, neist kaks riigi esindajat. Kui riik nüüd räägib, et pole strateegilist plaani, siis tahaks teada, kas riigi esindajad on ise nõukogus midagi välja pakkunud!? Kas nad saavad öelda, et meie pakkusime sellise plaani välja, aga seda ei võetud kuulda!?“ küsib Urva retooriliselt, viidates riigi aastatepikkusele passiivsusele.
Tänane Äripäev kirjutas, et kui SAS ei nuumaks juba mõnda aega Estonian Airi lühiajaliste laenudega, läinuks Eesti rahvuslik lennukompanii möödunud aasta lõpus pankrotti. SASi laenuraha eest makstakse palku, ostetakse kütust ja hooldatakse lennukeid.
Seotud lood
Kui SAS ei nuumaks juba mõnda aega Estonian
Airi lühiajaliste laenudega, läinuks Eesti rahvuslik lennukompanii möödunud
aasta lõpus pankrotti.
Estonian Airil on tänase päevas seisuga
Maksu-ja Tolliameti ettemaksukontole tehtud enam kui 250 000kroonine ettemaks.
Lennukompanii eitab kategooriliselt, et neil oleks üleval ligikaudu 310
000kroonine maksuvõlg.
Igal aastal saab mitukümmend tuleõnnetust alguse hooletust tuletööst. Kõige sagedamini tuleb seda ette ehitusobjektidel ja töökodades – keevitustööde käigus ei märka inimene enda ümber materjali, mis võib kiirelt süttida. Tuletööde tegemisel on teadmatus suur ja nõudeid eiratakse, kuigi paljudele ettevõtetele on koolitus kohustuslik.