Analüütikud Tallinki pärast ei muretse

Tallinki finantsnäitajatest torkab silma, et summad, mis kuluvad laenude tagastamisele ja teenindamisele, ületavad tunduvalt finantskulude, maksude ja kulumieelset kasumit (EBITDA), mis oli 473 miljonit krooni. Pikaajaliste laenude kustutamiseks kulus 467 miljonit krooni ning 273 miljonit annavad laenuintressid. Lisaks jätkab ettevõtte investeerimist.

Selle tulemusena kahanes ettevõtte arvetel olevate vabade vahendite jääk 1,044 miljardilt kroonilt (seisuga 31.08.2008) 452 miljonile kroonile (seisuga 30.11.2008). See tähendab, kvartaliga kulutas ettevõte peaaegu 600 miljonit krooni. Selliste tempodega peaks Tallinki raha päris kiiresti otsa saama, ees on ju ootamas veel kaks ettevõte jaoks väga rasket kvartalit. Laevandus on hooajaline äri, kus põhitulu teenitakse suvekuudel.

Ka selles ei näe analüütikud suurt probleemi. Dv.ee küsimusele, ega kujunenud olukorras ettevõttel makseraskusi ei teki, vastas Swedbanki analüütik Marko Daljajev eitavalt. Tema sõnul võib ettevõttel tekkida vajadus uue laenu järele, kui järgmistes kvartalites jäävad ettevõtte rahavood samaks.

Kuid eksperdi arvates pole lisalaenu kaasamiseks vajadust, sest maailmaturgudel toimunud muutuste tõttu vähenesid ettevõtte otsesed kulud (kütusele ja laenuintressidele) majandusaasta teises kvartalis märgatavalt, samas kasvab reisijate arv pidevalt.

Praeguse majanduskriisi valguses tuleb suurt laenukoormust käsitleda kui lisariskifaktorit. Samas, Tallinki puhul käib jutt pikaajalistest laenudest (10-12 aastat). Isegi lisafinantseerimise otsimine ei kujuta ettevõte jaoks suurt raskust, usub Daljajev. Laenude kasutamine likviidsuse tagamiseks on äripraktikas tavaline.

Daljajevi sõnul vähendab intressimäärade ja kütusehinna langus ligikaudse arvutuse järgi ettevõtte kvartalikulusid peaaegu 300 miljoni krooni võrra.

Analüütik rõhutas, et möödunud majandusaastal moodustasid laenuintressid 58,5 miljonit eurot (915 miljonit krooni). Keskmine protsent oli 5,66%. Sellel aastal koormus mõnevõrra suureneb, kuna laenusumma suureneb. Kui intressimäärad jäävad samaks, kasvavad intressikulud 65 miljoni euroni aastas (natuke üle miljardi krooni). Möödunud aastal oli aga Euribor suurem.

LHV analüütik Sten Pisang ei näe samuti midagi hirmsat selles, et Tallinkil on kontodel vaid 450 miljonit krooni. Tema sõnul olid ettevõttel eelmise aasta teise ja kolmanda kvartali lõpus arvel samasugused summad.

Jah, laevaäri hooajalisuse seisukohast on ees kaks rasket kvartalit, märgib Pisang, aga arvestades seda, et kütuse hinna langus annab piisavalt tugeva positiivse efekti, saab ettevõte rahavoogudega hakkama, seda enam, et suuri investeeringuid lähiajal plaanis pole.