Kahekordistuv tööpuudus meeldib ettevõtjaile

"Kui vaatame tööpuudust, nägime praktikas seda, et reaalselt tähendas 5protsendine tööpuudus hoopis tööjõu puudust. Kui meil kasvab tööpuudus 10 protsendini, on 20 inimesest kaks töötud. Siin midagi väga hullu ei ole, aga miks me pidevalt räägime sellest - me ei tea, kes on see teine inimene, kes jääb töötuks. Alla 5 protsendi inimestest on praegu kindlad, et neid ei koondata," selgitas Meerits.

"Kas see 10protsendiline tööpuudus on aga realistlik, järsku läheb see veel suuremaks," avaldas ettevõtja samas kahtlust.

Poliitik Hannes Rumm rääkis: "Uued ehitussektoris tekkinud töökohad mitte ei suurendanud majanduse efektiivsust, vaid vähendasid seda. Isiklikul tasemel tähendab tööpuudus aga tugevaid hoope. Sajandi algusel oli tööpuudus 14 protsenti ja see hakkas vähenema, kui Eesti läks Euroopa Liitu. Eesti sai tööturualaseks nõustamiseks suuri summasid, aga siis oli reaalset vajadust nõustamise järele väga vähe."

Eesti Ekspressi peatoimetaja Priit Hõbemägi märkis, et kõrvalejäetuse tunne on nii töö kaotanud mehele kui ka naisele väga alandav tunne. Koondatutele võiks raskete aegade üleelamiseks luua veerandi või poole koormusega töökohti.

Rumm viskas õhku küsimuse, mis oleks, kui ettevõtete üldine palgatase langeks direktorist kuni koristajani.

"Ma ise ei usu, et ühe lauaga löömine hea lahendus oleks," kostis selle peale Meerits. "Palju sõltub aga, kes on ettevõtte juhid isiksusena. Neil, kes arvavad, et suudavad päras kriisi jälle kõrgele lennata, on mõistlik säilitada võimalikult palju töötajaid ja hoida inimestega kontakti."

Hõbemägi sõnul ütlevad vähemasti teoreetikud, et kriisi ajal võib leida väga andekaid töötajaid. Võrreldes 90ndate aastate lõpu kriisiga on vahe aga selles, et siis lõigati reklaamiraha kohe ära, kui asi hapuks läks. Nüüd venitati turunduskulude kärpimisega pool aastat. Siis selgus, et ikkagi ei müü.

Rumm ütles: "Kui varem mõeldi, et kes need töötud on, kas Kreenholmi kangrud või Elcoteqi töötajad, siis nüüdne tööpuudus on erinev." Töötus hakkab jõudma igaühe tutvusringkonda ja töökohti on hakanud kaotama need, kes töötavad 5 kilomeetri raadiuses Tallinna kesklinnast ning kellel on reeglina ka suured laenud kukil, selgitas Rumm.

"Need inimesed ei nuta praegu mitte ainult kaudses mõttes, vaid otseselt," lisas poliitik.

Viimastel tööturuameti andmetel on vabu töökohti 2300, kuid töötuid 36000.