Eelmise aasta lõpu seisuga oli Eesti riigil
kasutada 15,3 miljardit krooni erinevaid reserve, ütles rahandusminister Ivari
Padar.
Ministri kinnitusel jaguneb summa järgmiselt: stabiliseerimisreserv 7,2 miljardit, pensionireserv 4,78 miljardit, kassareserv 2,6 miljardit ja omandireformi reservfond 426 miljonit krooni.
"Sellele lisandub veel suurusjärgus viis miljardit krooni töötukassa reservid ja haigekassa reservid," ütles Padar tänasel valitsuse pressikonverentsil.
Stabiliseerimisreservi teemat puudutades ütles minister, et selle paigutused on kokku lepitult väga konservatiivsed. 71% neist on nn AAA-riskiga võlakirjadesse ehk stabiilsete riikide võlakirjadesse, märkis ta. Nõudlus stabiilsete võlakirjade järele on Padari kinnitusel suur. "Üleilmses raskes majandusolukorras keda veel usaldatakse on valitsused," rääkis ta. Seetõttu on tootlus olnud hea, lisas minister.
Aastaga on stabiliseerimisreservi turuväärtus suurenenud 788 miljoni krooni võrra, mis teeb aasta tulususeks 8,3 protsenti, ütles Padar. Neljanda kvartali tulusus oli 17,9 protsenti. "Aasta on olnud stabiliseerimisreservile küll väga muljetavaldavalt edukas. Samas tuleb arvestada, et ajad on muutuvad. Me ootame 2009. aastal kindlasti korrektsiooni, kus need tõusud ei ole nii suured," lisas rahandusminister. Võib öelda, et paigutused on olnud õiged, kinnitas Padar.
Rahandusministri sõnul täpsustatakse riigi reserve puudutavaid andmeid 14. veebruariks. "Nagu see iga-aastaselt toimub," lisas ta.