Aasta lõpus üles hüpanud riigi
valitsemiskulude tõttu kahanesid detsembris riigi reservid umbes 6 miljardi
krooni võrra ehk 200 miljoni võrra päevas.
Kui novembris ulatus riigikassa poolt hallatavate riigireservide kogumaht koos Haigekassa, Töötukassa ja Kredexi finantsvahenditega 25 miljardi kroonini, siis aasta lõpus oli nende reservide maht Rahandusministeeriumi hinnangul umbes 19 miljardit krooni.
Sellest 7,2 miljardit seisis stabiliseerimisreservis ning üle 4 miljardi krooni eest oli vahendeid Haigekassa, Töötukassa ja Kredexi reservides.
Ministeeriumi pressiesindaja Piret Seemani sõnul oli kuu kiire reservide langus põhjustatud sellest, et aasta lõpus kasvavad eelarve kulud investeeringute ja sihtotstarbeliste eraldiste kasvu tõttu traditsiooniliselt hüppeliselt. Kui jaanuarist-novembrini ulatusid riigieelarve kulud 5,9-7,9 miljardi kroonini kuus, siis detsembris löödi sirgeks 11,5 miljardit krooni.
Sarnaselt oli ka 2007. aastal riigi jaoks kõige kulukam kuu detsember, kui eelarvest kulus 9,7 miljardit krooni.
Rahandusministeeriumi teatel ei näita seega viimase kuu kulutused adekvaatselt iga kuu kulutusi.
„Kulude suurenemine tuleneb suuresti näiteks sellest, et pikemat projekti saab alustada alles siis kui riigieelarve on vastu võetud. Pikemaajaliste projektide puhul võtab aga aega nii selle ettevalmistamine kui rakendamine ning reaalse kulu ehk maksmiseni jõutakse suurte ja aeganõudvate projektidega tavapäraselt pigem aasta lõpupoole,“ sõnas Seeman.
Kui detsembrikuine anomaalia välja võtta siis terve 2008. aasta lõikes kulutas riik raha 5,2 miljardit krooni enam kui tal eelarvesse laekus ning puudujääk finantseeriti ministeeriumi sõnul reservide arvelt.
Seotud lood
Eesti riigieelarvet kärbitakse märtsis 5-6
miljardi krooni suuruses mahus, ütles rahandusminister Ivari Padar
Äripäevale.
Eesti võiks hakkama saada 5-10
omavalitsusega, ütles suurettevõtja Joakim Helenius.
Peame tunnistama liigset optimismi ning
kohanema uuesti halvaks stsenaariumiks, ütles investeerimispankur Rain
Lõhmus.
Rahandusminister Ivari Padar ütles Euroopa
liidu juhtide otsust - kergitada Ida-Euroopa krediidiliini 50 miljardile
eurole -, kommenteerides, et Eesti ei kavatse sellest abipotist vähemalt
esialgu raha kerjama minna.
Arvutipargi renditeenus on mugav, säästlik ja (tuleviku)kindel. Green IT tegevjuht Asko Pukk usub, et ettevõtete äriline fookus peab alati olema enda põhitegevusel, sektoril, mida teatakse peensusteni, et olla konkurentidest paremad – just selleks vajaliku aja ja raha renditeenus vabastab.