• OMX Baltic−0,78%296,76
  • OMX Riga0,18%882,19
  • OMX Tallinn−0,48%1 893,1
  • OMX Vilnius−0,81%1 149,7
  • S&P 500−1,76%5 849,72
  • DOW 30−1,48%43 191,24
  • Nasdaq −2,64%18 350,19
  • FTSE 1000,7%8 871,31
  • Nikkei 225−1,71%37 139,5
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,95
  • GBP/EUR0,00%1,21
  • EUR/RUB0,00%94
  • OMX Baltic−0,78%296,76
  • OMX Riga0,18%882,19
  • OMX Tallinn−0,48%1 893,1
  • OMX Vilnius−0,81%1 149,7
  • S&P 500−1,76%5 849,72
  • DOW 30−1,48%43 191,24
  • Nasdaq −2,64%18 350,19
  • FTSE 1000,7%8 871,31
  • Nikkei 225−1,71%37 139,5
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,95
  • GBP/EUR0,00%1,21
  • EUR/RUB0,00%94
  • 14.01.09, 15:02
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Riigireservid kahanesid kuuga 6 miljardi krooni võrra

Aasta lõpus üles hüpanud riigi valitsemiskulude tõttu kahanesid detsembris riigi reservid umbes 6 miljardi krooni võrra ehk 200 miljoni võrra päevas.
Kui novembris ulatus riigikassa poolt hallatavate riigireservide kogumaht koos Haigekassa, Töötukassa ja Kredexi finantsvahenditega 25 miljardi kroonini, siis aasta lõpus oli nende reservide maht Rahandusministeeriumi hinnangul umbes 19 miljardit krooni.
Sellest 7,2 miljardit seisis stabiliseerimisreservis ning üle 4 miljardi krooni eest oli vahendeid Haigekassa, Töötukassa ja Kredexi reservides.
Ministeeriumi pressiesindaja Piret Seemani sõnul oli kuu kiire reservide langus põhjustatud sellest, et aasta lõpus kasvavad eelarve kulud investeeringute ja sihtotstarbeliste eraldiste kasvu tõttu traditsiooniliselt hüppeliselt. Kui jaanuarist-novembrini ulatusid riigieelarve kulud 5,9-7,9 miljardi kroonini kuus, siis detsembris löödi sirgeks 11,5 miljardit krooni.
Sarnaselt oli ka 2007. aastal riigi jaoks kõige kulukam kuu detsember, kui eelarvest kulus 9,7 miljardit krooni.
Rahandusministeeriumi teatel ei näita seega viimase kuu kulutused adekvaatselt iga kuu kulutusi.
„Kulude suurenemine tuleneb suuresti näiteks sellest, et pikemat projekti saab alustada alles siis kui riigieelarve on vastu võetud. Pikemaajaliste projektide puhul võtab aga aega nii selle ettevalmistamine kui rakendamine ning reaalse kulu ehk maksmiseni jõutakse suurte ja aeganõudvate projektidega tavapäraselt pigem aasta lõpupoole,“ sõnas Seeman.
Kui detsembrikuine anomaalia välja võtta siis terve 2008. aasta lõikes kulutas riik raha 5,2 miljardit krooni enam kui tal eelarvesse laekus ning puudujääk finantseeriti ministeeriumi sõnul reservide arvelt.

Seotud lood

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele