Arusaamatutel põhjustel arutavad
eelarvekärpeid poliitikud, kelle otsene seos eelarve protsessiga puudub,
sõnas BNSi juht Anvar Samost raadiosaates "Olukorrast riigis".
"Avaldaksin arusaamatust eelarve kärpe menetlemise viisi üle," nentis Samost. "Meil on rahva poolt valitud parlament, millel on rahanduskomisjon ja, mis peaks tegelema kõikide eelarvesse puutuvate asjadega," lisas ta.
"Kui mitte rahanduskomisjon, siis on parlamendi poolt ametisse nimetatud vabariigi valitsus, kus samuti on olemas terve ministeerium ja hulk ministreid, kes peaksid tegelema eelarve küsimustega. Kahjuks praegusel hetkel näeme seda, et vähemalt kõrvalvaataja jaoks hulk suhteliselt arusaamatutel põhjustel on välja valitud poliitikuid, kelle otsene seos eelarve protsessiga puudub," rääkis saatejuht.
"Kui ma ei eksi, siis eelarve kärpeid arutavad omavahel Keit Pentus, Eiki Nestor, Margus Tsahkna, Mart Laar ja Andrus Ansip, kes on üks väheseid loogilisi isikuid selles seltskonnas," märkis Samost.
Ta lisas, et üllatuslikult osaleb arutelus ka rahandusminister Ivari Padar.
"See on mõnevõrra veider. Vaieldud on, et kitsamas ringis on tunduvalt kiirem ja efektiivsem selliseid kõikvõimalikke raskeid otsuseid teha. See on ka kahtlemata õige ja raske on selle argumendiga vaielda. Aga samas ega demokraatlikus riigis ei saagi otsuste langetamine väga efektiivne, lihtne ja voolujooneline olla. See ongi demokraatliku riigikorralduse suur häda," rääkis Samost.
"Ühiskonnas tekitab selline suurte otsuste langetamise viis umbusaldust, selle väliselt demokraatliku, kuid teatud mehhanismides vähem demokraatliku otsustamisviisi suhtes," sõnas ta.
"Kui viis suhteliselt suvalist poliitikut võivad kokku leppida riigieelarve kärped, siis miks me peaksime väljaspool ruumi, kus seda arutatakse uskuma, et seal ei lepita kokku midagi veel enamat," ütles ta.
"Ei taha paanikat tekitada, aga miks me ei peaks uskuma, et need viis inimest ei aruta omavahel krooni kursi devalveerimist," lisas Samost.
Ajakirjanik ja saatejuht Sulev Vedler lisas, et asi on seetõttu hullem, et see seltskond ei tea, kui palju kärpima peab. Tema sõnul on üheks põhjuseks detsembris uuendatud maksuameti IT süsteem, mistõttu ei saanud osad ettevõtted oma deklaratsioone esitada aasta lõpus, need tilguvad tagantjärgi.
"Seega pole teada kui suur oli riigieelarve auk detsembris ning ei teata ka kui suur osa jaanuaris laekuvast kuulub detsembri arvele. Riik peab kärpima sisetunde aimuses," märkis Vedler. "Rahandusministeerium oleks pidanud ammu ütlema ühe numbri, mida kärpimisel arvesse võtta," lisas ta.
Seotud lood
IRLi peasekretär Margus Tsahkna sõnul
tiksub valitsussektori eelarve miinuseks iga päev 100 miljonit krooni ehk
kokku üle kolme miljardi kuus.
Soomes on väga palju tööjõu- ja
ressursimahukat tööstust, mille nõudlus on järsult ära lõigatud
ning kümneid tuhandeid töökohti on kadunud, ütles BNSi juht Anvar
Samost.
Kell 18 kogunesid valitsuserakondade
esindajad Stenbocki majja, et enne homset valitsuse erakorralist istungit
otsustada ära veel kahe kokkuhoiumiljardi saatus.
Rahandusminister Ivari Padar ütles tänaste
negatiivse eelarve koostamise kõneluste järel, et vähemalt kuue miljardi
kärpimisega saab valitsus hakkama.
Tiina Käsi on nimi, mis kõlab ärimaailmas paljudele tuttavalt. Tal on juhtimises üle 25 aasta kogemust, kuid tema karjäär pole olnud lihtne ega lineaarne, vaid täis ootamatuid võimalusi ja väljakutseid, millest on sündinud väärtuslikud õppetunnid. Nordea Eesti tegevjuht, kes alustas oma karjääri rootsi keele õpetajana, on tänaseks saavutanud palju ja juhib mitmekesist ning rahvusvahelist organisatsiooni. Käsi kogemus ja oskus tasakaalustada töötulemusi ja inimlikku hoolivust teevad temast juhi, kelle teadmised ja arusaamad on väärt jagamist.