IRLi peasekretär Margus Tsahkna sõnul
tiksub valitsussektori eelarve miinuseks iga päev 100 miljonit krooni ehk
kokku üle kolme miljardi kuus.
Tsahkna ütles rahvusringhäälingu raadiouudistele, et kui pühapäeva õhtuks-esmaspäeva hommikuks negatiivse lisaeelarve kärpevaldkondade suhtes kokkulepetele ei jõuta, saavad riigireservid peatselt lihtsalt otsa.
"Tuleb teha kiire otsus, et see asi lõpeks. Kärpe mõte on selles, et me ei peaks võtma välislaenu ning me saaksime ise oma riiki suunata. Nii majandust kui ka rahavoogusid. Laenu võtmise variant on see kui me kärpimisega hakkama ei saa. Kui me täna kärbet ei tee, siis võib juhtuda, et juba sügiseks on kõik reservid läinud,“ lisas ta.
Tsahkna rõhutas, et kui valitsus negatiivse eelarve koostamisega hakkama ei saa, siis ei ole mõtet enam euro kasutuselevõtu juttu ajadagi.
"Siis räägime sellest, et sügisel ei suuda me enam välja maksta õpetajate, politseinike, riigieelarvest palka saavate inimeste palku. Praegu on nii, et iga päev tiksub valitsussektori eelarve puudujäägiks miinus 100 miljonit päevas. Olukord on ikka väga tõsine...," rääkis Tsahkna.
Kõige värskema rahandusministeeriumi ja Eesti Panga prognoosi järgi võib tänavu Eesti majandus langeda ligikaudu 8,9%. Kui valitsus suudab kaheksa miljardit praegusest 97miljardilisest kehtivast riigieelarvest maha näpistada, mahub Eesti veel Maastrichti eelarvedefitsiidi kriteeriumi raamidesse.
Täna kell 11 kogunesid valitsuskoalitsiooni liikmed taas, et arutada, kui palju ja milliste valdkondade arvelt kaheksamiljardiline kärpesumma kokku saada. Tänasel kohtumisel esitavad kõigi ministeeriumite esindajad konkreetsed arvutused, kui palju ja kust täpselt nende haldusalas võimalikult valutult raha leiaks.
Seotud lood
Kaheksa miljardi krooni suuruse
eelarvekärpe tegemine on väga raske, sest õhku eelarves ei ole,
ütles peaminister Andrus Ansip täna Vikerraadios.
Arusaamatutel põhjustel arutavad
eelarvekärpeid poliitikud, kelle otsene seos eelarve protsessiga puudub,
sõnas BNSi juht Anvar Samost raadiosaates "Olukorrast riigis".
Koalitsioonierakonnad jätkavad täna
käesoleva aasta riigieelarve kärbete arutamist, eile jõudsid osalised üksmeelele
ligi 6 miljardi krooni osas.
Aastaid silmaterana hoitud ning praeguseks
7,2miljardiliseks kasvanud stabiliseerimisreserv võidakse lähiajal kasutusele
võtta, sest ülejäänud riigireservid sulavad kevadisest lumest nobedamalt.
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva
Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.