Siplase kommentaar: Pakenditurgu ähvardab dumping

Senised pakendiorganisatsioonid on mittetulundusühingud ja nende liikmeteks ei tohtinud olla prügifirmad, vaid pidid olema traditsioonilised pakendiettevõtted. MTÜ Eesti Pakendiringluse liikmeteks on Kalev, Maag ja Päikesepagar. MTÜ Eesti Taaskasutusorganisatsiooni liikmeteks on Põltsamaa Felix, Rimi, ETK, Paulig jpt.

Taoline mehhanism tagas selle, et organisatsioon tegutses pakendiettevõtjate huvides – minimaalsete kuludega koguda ettenähtud viisil ja ettenähtud mahus pakendijäätmeid. Selleks teevad organisatsioonid hankeid prügifirmade vahel ja valivad parima pakkuja teenust osutama.

Püüdke nüüd ette kujutada olukorda, kus AS Ragn-Sellsile kuuluv pakendiorganisatsioon kuulutab välja hanke ja selle võidab AS Cleanaway?

Teisalt on nüüd vanadel pakendiorganisatsioonidel teenusepakkujaid valida. Isegi kui AS Ragn-Sells osutub parimaks pakkujaks, on selge, et teenuse ostmisel tuleb hanke võitjaga tundlikku kliendiinfot jagada ja taolisel juhul puudub kindlus, et informatsioon ei liigu edasi AS Ragn-Sellsist tema pakendiorganisatsioonist tütarettevõtteni.

Valitud poliitika jätkudes võib keskkonnaminister anda akrediteeringu igale järgmisele prügifirmale kuuluvale pakendiorganisatsioonile ning siis peavad vanad taaskasutusorganisatsioonid asutama isiklikke prügifirmasid, et infot lekkimast hoida.

Teine tekkivate probleemide valdkond on dumping. AS Ragn-Sellsile kuuluv pakendiorganisatsioon on eelmisel aastal kulutanud hinnanguliselt 2 miljonit krooni enda tegevuse käivitamisele. See raha võeti ilmselt jäätmefirma kasumist ehk siis olmeprügiveo tarbijate taskust. Miski ei garanteeri, et taoline subsideerimine ei jätku ning kaks olemasolevat MTÜ-dest pakendiorganisatsiooni muidugi taolist konkurentsi taluda ei suuda. Mis aga juhtuma hakkab pärast konkurentsi kadumist, on meile majandusõpikutest teada.

Selguse mõttes olgu nimetatud, et uue organisatsiooni tulek tegelikult ei suurenda märkimisväärselt elanikele pakendite äraandmise võimalusi. Uus organisatsioon on üsna agressiivsel (ma ei taha öelda "ebaseaduslikul") moel võtnud üle ligi 300 Eesti Pakendiringluse kogumispunkti ning ees ootab ligi 1100 seni MTÜ Eesti Taaskasutusorganisatsioonile kuulunud kogumispunkti ülevõtt.

Need on suhteliselt spetsiifilised probleemid, mis taolise otsusega kaasnevad. Üldisem järeldus puudutab viisi, kuidas riigivõim tajub reaalsust ja kujutab ette lahendusviise kitsaskohtadele. Ma olen loomulikult nõus, et senine pakendikogumissüsteem ei ole täiuslik. Aga see, mis täiuslikkusest puudu jäi, oli riiklik järelvalve – nimelt on riigivõim lubanud peaaegu neli aastat rohkem kui tuhandel ettevõttel, nende seas ka tuntud firmadel, karistamatult pakendiseadusest kõrvale hiilida. Ning just seetõttu tegutsesid olemasolevad kogumissüsteemid alarahastatuse tingimustes.

Praegune suurele prügifirmale kuuluva organisatsiooni turule tulek suurendab hetkeks rahastust, kuid seda üldsegi mitte jätkusuutlikul moel. Ning ühe seadusest kõrvale hiiliva ettevõtte vahelejäämise tõenäosus keskkonnainspektsioonile on endiselt 3 protsenti.