Lasse Lehis: 32%-lisest maksukoormusest piisab

Lehise sõnul on Eesti Maksumaksjate Liit (EML) iseenesest nõus, et Eestis oleks vaja läbi viia põhjalikum maksupoliitiline diskussioon, mispuhul ükski maks ega selle määr ei tohiks olla tabu.

"Eesti maksukoormus on olnud pikka aega 32% kandis ja EML ei näe vajadust, miks peaks maksukoormust tõstma. Probleem on selles, et kiire majanduskasvu aegadel võeti riigile liiga palju kohustusi, mida riik ei ole suuteline praegu sellises mahus täitma. Maksude tõstmisega tahetakse lihtsalt sellest vastutusest vabaneda," nendib Lehis.

Mis puudutab tulumaksumäärasid, siis Lehise hinnangul oleks õigem olnud omal ajal tulumaksu mitte langetada, et seda hoopis praegusel kriisiajal teha.

"Ka praegu tuleks pigem võtta suund tulumaksu jätkuvale vähendamisele. EML ei näe, kuidas saaks maksukoormuse tõus aidata kaasa ettevõtluse arengule. Pigem aitab sellele kaasa tööjõu maksukoormuse vähendamine, sest see võimaldaks töötajate sissetulekuid säilitada," räägib maksuspetsialist.

Juriidiliste isikute kasumi maksustamist ei ole Lehise arvates otstarbekas taastada eelkõige sellepärast, et selle maksu haldamine on väga kallis.

"Ettevõtte kasum on raamatupidamise tulem ja selle kasumi maksustamine tähendab, et kogu raamatupidamise regulatsioon saab uue tähenduse. Nii ettevõtjad kui maksuamet saaksid tööd juurde, mis Eesti majanduse seisukohast oleks täiesti ebaefektiivne töö. Tõesti, raske on väita, et Eestisse oleks tulnud investeeringuid tänu tulumaksuvabastusele - neid investeeringuid on tulnud ju ka teistele riikidele. Eesti omanäoline tulumaksusüsteem on eelkõige olnud abiks meie oma väikeettevõtlusele - kasumi maksuvabastus on suurendanud ettevõtete omakapitali, vähendanud sõltuvust pankadest ja vähendanud halduskoormust," nõustub Lehis Arengufondi nõukogu esimehe Indrek Neivelti seisukohaga.

Arengufondi nõukogu esimees ja endine Hansapanga juht Neivelt on arvanud, et käibemaksu ja aktsiisi osakaal eelarves on ettevõtte tulumaksuga võrreldes praegu liiga suur.

"Ettevõtte tulumaksu taaskehtestamisest pääsu ei ole, mis oleks ka ühiskonna seisukohalt õiglasem. Näidake mulle investoreid, kes on tulnud siia tulumaksu pärast. Enamik investeeringuid on Eestisse tulnud kohalikku turgu ostma või teiste turgude, eeskätt Skandinaavia läheduse pärast," on ta öelnud.

Lehis ütleb, et praeguses olukorras peaks keskenduma eelkõige sellistele maksumuudatustele, mis säilitaks tööhõivet.

"Näiteks tuleks kaotada sotsiaalmaksu miinimumkohustus, mis on praegu takistuseks osalise tööaja töötamisele ja samuti sunnib FIE-sid oma tegevust lõpetama. EML toetab ka sotsiaalmaksu ülempiiri kehtestamist ja lisaks sellele tuleks vabastada sotsiaalmaksust Eestis lühiajaliselt töötavad välismaalased, kes nagunii lühikese tööstaaži eest mingeid vastuhüvesid ei saa. Üle tuleks vaadata üliagarate või lihtsalt eluvõõraste ametnike kokkukirjutatud euronõuded, mille puhul on tihti jäänud Eesti ettevõtete konkurentsivõime tahaplaanile," loetleb maksuasjatundja.

Ta lisab, et üle peaks vaatama kogu Eesti riigivalitsemise korralduse ja kõrvaldama üksteist dubleerivad või segavad struktuurid.

"Haldusreformi all mõistetakse tihti ainult valdade ühendamisest, kuid tegelikult tuleks üle vaadata nii riigi kui omavalitsuste pädevus ja võtta omavalitsustelt ära ülesanded, mille täitmisega nad hakkama ei saa või mida täidavad samal ajal ka riigiasutused,"