Ligi: Eestil alusetult madal koht maksukoormuse pingereas

Uuringu Paying Taxes 2010 alusel on Eesti maksusüsteem lihtsuselt ja ettevõtjasõbralikkuselt maailmas 38. ja Euroopa Liidus 6. kohal Iirimaa, Taani, Luksemburgi, Suurbritannia ja Hollandi järel.

Maksude deklareerimisele ja maksmisele kulub Eesti ettevõtetel aastas keskmiselt 81 tundi, millega Eesti asub maailmas 16. kohal. Ettevõtete maksukoormus Eestis on keskmiselt  49,1% aastakasumist, millega oleme maailmas 180 riigi seas 131. kohal, ja seda eelkõige ettevõtetelt kogutavate tööjõumaksude tõttu.

 Languse põhjus edetabelis pole siiski mitte Eesti maksukeskkonna märgatav halvenemine, vaid teiste riikide maksureformid: möödunud aastal reformis oma maksukeskkonda veerand maailma riikidest, 20 riiki vähendas ettevõtete tulumaksu ja 9 tööjõu maksustamise määra ning 37 riiki lihtsustas maksudeklaratsioonide edastamise korda või süsteeme.

Uuringu aluseks olnud hüpoteetilise ettevõtte maksukoormus koosneb kõikidest riigis kehtivatest maksudest, mille maksjaks on ettevõte. Makse, mida kinni peetakse, nt üksikisiku tulumaksu ja käibemaksu, mida ettevõte kogub tarbijatelt, arvesse ei võeta.

Eesti puhul sisaldab maksukoormuse näitaja sotsiaalmaksu (37,2% kasumist), ettevõtte tulumaksu dividendidelt (8,1%), kuid ka näiteks maamaksu (1,5%), kütuseaktsiisi (1,1%) ja tulu- ning sotsiaalmaksu erisoodustustelt (0,8%), töötuskindlustuse makseid (0,3%) ja raskeveokimaksu (0,1%).

Maksukeskkonna edetabeli koostamisel on arvesse võetud ka maksude tasumisele kuluvat aega ning üldise maksukoormuse suhet kasumisse. Kui maksude tasumise tabelis on Eesti 30. ja ajakulu tabelis 16. kohal, siis maksukoormuse 131. koht toob meie üldise edetabelikoha allapoole, 38.ks.

Rahandusminister Jürgen Ligi kommenteeris teemat, vastates järgmistele küsimustele:

 1. Kas Eesti kõrge ja üha kasvav ettevõtete maksukoormus ei vähenda meie konkurentsivõimet ja ärikeskkonna atraktiivsust, eriti, kui samal ajal mitmed teised riigid maailmas tegelevad selle alandamisega? Miks me ignoreerime seda?2. Nii OECD Eesti majanduse ülevaates kui ka Arengufond oma Valges paberis on soovitanud tähelepanu pöörata tööjõu ülemaksustamisele soovitusega seda vähendada. Kas Teie hinnangul peaks seal midagi ette võtma, kui jah, siis mida ja millal? Kui ei, siis miks?3. Kui vaadata möödunud aastat, suurenes ettevõtjate maksukoormus Eestis veelgi näiteks töötuskindlustusmaksu tõusu ja haiguspäevade hüvitamise lühenemisega. Milline ettevõtete maksukoormus aastakasumist on Teie hinnangul optimaalne ega kägista neid, ent suudab samal ajal suudab ka riiki toita?

Järgneb Jürgen Ligi kommentaar.

Me ei ignoreeri seda. Kasvav maksukoormus on kahtlemata konkurentsvõime probleem ja madalad tööjõumaksud oleks suur eelis. Peab aga silmas pidama, et kasv johtus väga ekstreemsetest asjaoludest ning alternatiiv olnuks tunduvalt hullem.  5 protsendipunkti tulumaksualandust mõneti ennetas seda muret, ent jah, oleme tulumaksu alandamisel olnud aastaid nii trendi tajujad kui loojad, hetkel mitte aga järgijad. Teised on järele tulnud ja mõned mööda läinud.

Oma reformivõimalusi sotsiaalmaksu vallas oleme analüüsinud isegi sel nädalal, aga kiireid muutusi siin tulemas pole.

Ma ei võtaks seda 131. kohta tõena. Võrdlused ei võta arvesse erakindlustuse koormusi. Koorma ümberjagamine tööandja ja  -võtja või makse ja maksu vahel ei muuda seda, loeb üldine koormus, samuti maksude suhe SKPsse. See meil kõrge ei ole.

Peame end paraku võrdlema eelkõige ELi riikidega. Ma ei tahaks tõsiselt võtta võrdlusi puuduva sotsiaalsüsteemi või olematute keskkonna- ja muu regulatsioonidega riikidega. Samuti peaks maksukoorma kõrvale tänase seisuga lisama riikide võlakoormad. Päris kindlasti hakkavad maksud nende tõttu teistes riikides tõusma, sest näiteks EL-i riigid keskmiselt on varsti ette ära kulutanud kahe aasta eelarve, mõni ka kolme. Eesti võlakoorem on Euroopa väikseim, tõususurve seega samuti.