Swedbanki laenukahjumid Balti riikides kasvavad

Balti riikidest oli Swedbanki tegevuskasum läinud aasta neljandas kvartalis 397 miljonit Rootsi krooni (1,194 miljardit krooni aasta varem).

SME Direkti analüütikute ootus oli keskmiselt 736 miljonit Rootsi krooni.

Puhas intressitulu ja puhas teenustasutulu oli vastavalt 1,675 miljardit Rootsi krooni (1,588 miljardit) ja 497 miljonit Rootsi krooni (477 miljonit)

Kogutulu oli 2,351 miljardit Rootsi krooni (2,372 miljardit).

Kulud kokku olid 977 miljonit Rootsi krooni (1,062 miljardit).

Laenukahjumid kasvasid 977 miljonile Rootsi kroonile (116 miljonit) SME Direkti analüütikute oodatud 536 miljoni Rootsi krooni asemel.

Laenukahjumite osakaal oli seega 1,91% portfellist võrreldes 0,85%ga kolmandas kvartalis. Viivislaenude osakaal kasvas 2,31%le laenuportfellist (0,47%). Seda peamiselt Lätis ja Eestis eraklientidele ja kinnisvarasektorisse antud laenudest, teatas pank.

Laenuandmine kasvas Balti riikides neljandas kvartalis 18 miljardi Rootsi krooni võrra 218 miljardile Rootsi kroonile võrreldes 10 miljardi Rootsi krooniga kolmandas kvartalis ja 13 miljardi Rootsi krooniga läinud aasta samal perioodil. Sellest kasvust langeb aga 23 miljardit Rootsi krooni valuutakursi efekti arvele.

Laenuandmine kohalikus valuutas vähenes neljandas kvartalis, kuna majandusaktiivsus vähenes ja laenutingimused karmistusid. Ettevõtetele antud laenud vähenesid 4% ja eraklientide laenud 1% eelnenud kvartaliga võrreldes.

Eestis kasvasid väljastatud laenud 2008. aastal 6% 86 miljardile Rootsi kroonile, hoiused vähenesid aastaga 6% 49 miljardile Rootsi kroonile.

Lätis kasvasid laenud 2008. aastal 7% 70 miljardile Rootsi kroonile ja Leedus 7% 62 miljardile Rootsi kroonile. Hoiused kahanesid Lätis 11% 24 miljardile Rootsi kroonile ja Leedus 13% 34 miljardile Rootsi kroonile.

Suurimad probleemid on Lätis, mille arvele langeb 32% Swedbanki tegevusest Balti riikides. Neljandas kvartalis sai Swedbank Lätist 116 miljonit Rootsi krooni kahjumit. Kohalikus valuutas oli laenukahjumite osakaal 3,70% laenuportfellist (1,02). Viivislaenude osakaal oli 3,29% (2,25).

Eestis kahanes kvartalikasum kolmanda kvartaliga võrreldes 215 miljoni Rootsi krooni võrra 272 miljonile Rootsi kroonile peamiselt kasvanud laenukahjumite tõttu. Kohalikus valuutas oli laenukahjumite osakaal portfellist 1,32% (0,72). Viivislaenude osakaal oli 1,87% (1,25).

Leedus kahanes kvartalikasum 225 miljonile Rootsi kroonile. Kohalikus valuutas oli laenukahjumite osakaal 0,77% (0,87) laenuportfellist. Viivislaenude osakaal oli 1,68% (0.82).