Tegevusaladest oli palgakasv kõrgeim
hariduse, elektrienergia-, gaasi- ja veevarustuse ning tervishoiu ja
sotsiaalhoolekande valdkonnas, teatas rahandusministeerium.
Statistikaameti andmetel ulatus keskmine brutokuupalk 2008. aasta neljandas kvartalis 13 117 kroonini, mis on 6,9 protsenti rohkem kui möödunud aastal samal ajal. Reaalpalk, ehk palk, millest inflatsioon on maha arvatud, vähenes 1,3 protsenti.
Tegevusaladest oli palgakasv kõrgeim hariduse (16 protsenti), elektrienergia-, gaasi- ja veevarustuse (15,8 protsenti) ning tervishoiu ja sotsiaalhoolekande (13,8 protsenti) tegevusalal. Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustuse tegevusalal avaldab keskmisele palgale mõju 2008. aasta alguses toimunud palgatõus.
Hariduse ja tervishoiu keskmisest kiirem palgakasv on samuti seotud eelmise aasta alguses aset leidnud administratiivsete palgatõusudega. Sellega kompenseeritakse eelnevate aastate keskmisest madalamat palgakasvu.
Kinnisvara, rentimise ja äritegevuse tegevusala keskmisest kõrgemat palgatõusu (8,7 protsenti) mõjutasid muutused tegevusala struktuuris. Hõive suurenemine toimus infotehnoloogia valdkonnas ning vähenemine kinnisvaraalases tegevuses, mistõttu kõrgepalgaliste osakaal tegevusalas kasvas ning see mõjutas omakorda haru keskmist palka.Keskmine brutokuupalk langes kalapüügi (9,6 protsenti) ja ehituse (0,8 protsenti) tegevusaladel. Kalapüügi tegevusala keskmise palga vähenemine on tingitud ebasoodsast konjunktuurist ning kõrgest võrdlusbaasist.Ehituse tegevusala keskmine palk langes ootuspäraselt, kuna kinnisvarabuumi ajal kasvas antud sektori palk keskmisest kiiremini ning hetkel toimub palgataseme normaliseerumine.Tegevusalade keskmisest oli palgakasv madalam lisaks veonduse, laonduse ja side (0 protsenti) ning töötleva tööstuse (2,9 protsenti) tegevusalal. Tihenev konkurents ja veomahtude vähenemine toovad veonduse, laonduse ja side tegevusalal kaasa teenuse hindade languse, mis ei võimalda ka töötajatele kõrgemat palka maksta. Töötleva tööstuse väiksema palgakasvu tingisid järsult vähenenud tootmismahud.
Palgakasv alanes eelmise aasta lõpus kiiresti ning kehvenev majandusolukord toob käesoleval aastal kaasa palgatasemete alanemise. Põhjuseks on nii vähenenud tulemustasu, töökoormuse vähenemine kui ka muutused hõives. Ettevõtjate palga maksmise võime on tulude languse tõttu vähenenud ning muutunud olukorras on nende positsioon palga läbirääkimisel oluliselt tugevnenud. Suuremat korrektsiooni keskmises palgas on oodata alates aasta teisest poolest.
Keskmise brutotunnipalga kasv (9,9 protsenti) aeglustus neljandas kvartalis vähem kui keskmise palga kasv, mis viitab ennekõike tulemustasu osa vähenemisele palgas. Keskmise brutokuupalga kasv aeglustus neljandas kvartalis oluliselt, ulatudes 6,9 protsendiga 2004. aasta esimese kvartali kasvutasemele.
Seotud lood
Keskmine brutokuupalk oli mullu
neljandas kvartalis 13 117 krooni, tõustes üle-eelmise aastaga võrreldes
6,9%.
Hansabank Marketsi peaanalüütiku Maris
Lauri hinnangul väheneb väljamakstud palkade summa tänavu kuni 15 protsenti.
2008. aasta IV kvartali keskmine väljamakse
oli 12 168 krooni kuus, teatas maksu- ja tolliamet.
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva
Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.