• OMX Baltic−0,05%272,79
  • OMX Riga−0,15%874,26
  • OMX Tallinn−0,46%1 752,26
  • OMX Vilnius−0,1%1 048,12
  • S&P 5000,38%5 995,54
  • DOW 300,59%43 988,99
  • Nasdaq 0,09%19 286,78
  • FTSE 100−0,84%8 072,39
  • Nikkei 2250,3%39 500,37
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,93
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%104,61
  • OMX Baltic−0,05%272,79
  • OMX Riga−0,15%874,26
  • OMX Tallinn−0,46%1 752,26
  • OMX Vilnius−0,1%1 048,12
  • S&P 5000,38%5 995,54
  • DOW 300,59%43 988,99
  • Nasdaq 0,09%19 286,78
  • FTSE 100−0,84%8 072,39
  • Nikkei 2250,3%39 500,37
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,93
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%104,61
  • 25.02.09, 08:10
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Keskmine palk kerkis 6,9 protsenti 13 100 kroonini

Keskmine brutokuupalk oli mullu neljandas kvartalis 13 117 krooni, tõustes üle-eelmise aastaga võrreldes 6,9%.
Alates 1993. aastast oli brutokuupalga kasv nii väike viimati 2004. aasta esimeses kvartalis (6,5%), teatas statistikaamet.
Kui reaalpalga kasv, milles tarbijahinnaindeksi muutuse mõju on arvesse võetud, jäi teises ja kolmandas kvartalis kolme protsendi piiresse, siis aasta viimases kvartalis langes reaalpalk 1,3%. Samuti vähenes detsembri lõpu seisuga 2007. aasta lõpuga võrrelduna palgatöötajate arv 4%.
Keskmine brutokuupalk tõusis neljandas kvartalis enim hariduse, elektrienergia-, gaasi- ja veevarustuse ning tervishoiu ja sotsiaalhoolekande tegevusalal (vastavalt 16,0%, 15,8% ja 13,8%). Palk langes kalapüügis ja ehituses (9,6% ja 0,8%).
Keskmine palk oli oktoobris 12 816 krooni, novembris 13 179 kr ja detsembris 13 382 kr.
Kõrgeim oli keskmine palk finantsvahenduses (21 118 kr), järgneb avalik haldus 17 866 krooniga. Kõige madalam oli keskmine palk hotellides ja restoranides – 8139 kr.
2008. aasta neljandas kvartalis oli tööandja keskmine tööjõukulu palgatöötaja kohta kuus 17 786 kr. Aasta varasemaga võrreldes tõusis keskmine tööjõukulu töötaja kohta 7,7%. Enim suurenes tööjõukulu metsamajanduses (16,8%) ja langes kalapüügis (9,1%).
Statistikaamet korraldab palgastatistika uuringut rahvusvahelise metoodika alusel 1992. aastast. 2008. aastal oli valimis 11 089 ettevõtet, asutust ja organisatsiooni. Avaldatud keskmised brutokuupalgad on taandatud täistööajaga töötajale, et oleks võimalik võrrelda palku tööaja pikkusest olenemata.
Kuupalga arvestamise alus on tasu tegelikult töötatud aja ja mittetöötatud aja eest. Tunnipalgas tasu mittetöötatud aja eest (puhkusetasu, hüvitised jm) ei kajastu. Lühiajastatistikas mõõdetakse keskmist brutopalka kui tööjõukulu komponenti. Tööjõukulu hõlmab brutopalka ning tööandja sotsiaalmakseid, -hüvitisi ja -toetusi palgatöötajatele.

Seotud lood

Uudised
  • 25.02.09, 11:16
Maksuameti trikitamine kergitas keskmist palka?
Maksumaksjate Liidu juhi Lasse Lehise hinnangul võis IV kvartali 13 100-kroonist keskmist palka kergitada Maksu-ja Tolliameti kaheldava väärtusega koondamiste skeem.
Uudised
  • 25.02.09, 11:07
Lehis: preemiaid ei makstud vaid presidendi kantseleis
Tartu Ülikooli õppejõud Lasse Lehis ootas küll IV kvartalis keskmise palga tõusu, kuid seda, et nii mõneski justkui teada-tuntud madalapalgalises valdkonnas kerkivad palgad lausa 14-16%, oli üllatuseks ka paljunäinud maksueksperdile.
Uudised
  • 25.02.09, 14:28
Hariduses palgakasv kõige kõrgem
Tegevusaladest oli palgakasv kõrgeim hariduse, elektrienergia-, gaasi- ja veevarustuse ning tervishoiu ja sotsiaalhoolekande valdkonnas, teatas rahandusministeerium.
Uudised
  • 25.02.09, 13:46
Maksuamet: keskmine palga väljamakse oli 12 168 krooni kuus
2008. aasta IV kvartali keskmine väljamakse oli 12 168 krooni kuus, teatas maksu- ja tolliamet.
  • ST
Sisuturundus
  • 06.11.24, 13:18
Kuidas looduslik abivahend aitas mul sõltuvusprobleemiga toime tulla?
Kõik teadsid Helenet (42) kui sooja ja elava iseloomuga edukat naist. Tööl olles oli ta asjalik ning kodus tegeles laste ja majapidamisega. Õhtuti premeeris ta end tihti pokaali veiniga, et igapäevaseid muresid vaigistada ja stressi leevendada. Viimasel ajal vaevles ta aga unetuse käes ja ka lähedaste sõnul hakkas ta oma sära kaotama. Enese teadmata viis pidev veinitamine naise sügavamale alkoholi lõksu ja õhtusest lõõgastusrituaalist sai hoopis uneprobleemide põhjustaja. Helene jagab oma lugu, kuidas ta sõltuvusest vabanes ja enda elus uue lehekülje keeras.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele