Olympic Entertainment Group (OEG) 556
miljoni kroonist neljanda kvartali kahjumit kommenteerides ütles LHV analüütik
Sten Pisang, et tulemus kaldub suurõnnetuse piirimaile.
„Olympicu viimase kvartali tulemused olid pehmelt öeldes katastroofilised,“ nentis Pisang ning lisas: "peale tulemusi kinnitab LHV Olympicu aktsiale müü soovitust, mille andsime 2007.a. detsembris.“
Tema sõnul oli ainuke LHV ootustele vastab osa tulude rida. „Viimases kvartalis teeniti 46,2 miljonit eurot tulusid, mis on 2,8% vähem kui prognoosisime. Ärikulud ulatusid 28 miljoni euroni ning ületasid meie ootuseid 14,6%,“ lisas analüütik.
Tema sõnul mõjusid Olympicu neljandale kvartalile kõige laastavamalt tugevalt langenud Ida-Euroopa valuutade kursid ning kasiinode sulgemised (oma osa on ka amortisatsioonikulu arvestamise põhimõtete muutmisel Poolas).
Poola zloti, Ukraina grivna ja Rumeenia leu järsud langused viimases kvartalis avaldusid üle 19 miljonilises valuutakurssidest tingitud kahjumis, selgitas Pisang.
Viimases kvartalis oli Olympic 35,5 miljoni eurone kahjum, mille mastaapsusest annab vast aimu kui tuua võrdluseks, et 2007. aastal teeniti kasumit kokku 23,5 miljonit eurot, võttis analüütik kommentaari kokku.
Seotud lood
Olen Olympicus pettunud. Mitte seetõttu, et
ettevõte tuli reedel välja tõenäoliselt Eesti ettevõtlusajaloo suurima
kvartalikahjumiga. Olen löödud hoopis seepärast, et meie börsi lipulaev on oma
tegelikku seisu investorite eest viimased kuud varjanud.
Lenne üks omanikke Urmas Leeman leidis, et
Olympic oleks võinud saata eelnevalt välja kasumihoiatuse, mitte investoreid
hiigelkahjumiga ehmatada.
Mitme Ida-Euroopa valuuta järsk
devalveerimine tõi selle turuga seotud Eesti börsifirmadele IV kvartalis suure
kahjumi, eriti järsult kukkus Olympic Entertainment Group, mis toob firmas kaasa
koondamised ja 20protsendilise palgalanguse.
Olympic Entertainment Group (OEG)
teatas börsile 556 miljoni kroonisest neljanda kvartali kahjumist, tunamullu
teenis kontsern samal perioodil 97,4 miljonit krooni kasumit.
ABB Balti riikide ärijuht Jukka Patrikainen on seda meelt, et 1990ndatel Eestisse tulnud allhanketööd andsid siinsetele tööstusettevõtetele hea stardiplatvormi. Tänu tugeva tööstusriigi mainele saab ABB Eestis peagi alustada ka ülisuurte mootorite tootmist.