Eesti tõusis inimarengu edetabelis 42. kohale

Leedu on kohe Eesti järel 43. kohal ning Läti 44. kohal. Eestist parema inimarengu indeksiga on 26 Euroopa riiki.

Eri komponentide lõikes tehtavas pingereas on Eesti üpris erinevatel kohtadel – harituse näitaja annab meile maailmas 19. koha, eluea näitajalt jääme aga alla 89 riigile.

Aruande peatoimetaja, Tartu Ülikooli professor Marju Lauristin peab elukvaliteedi teema tõstatamist eriti oluliseks just praegusel ajal, kus muretu majanduskasvu periood on lõppenud ning uus tõsisem olukord, millest nii riik kui ka pered end leiavad, muremõtteid tekitab. „Just nüüd on vaja eriti täpselt vaagida, mis on elus kõige olulisem ja millega annab oodata. Peaksime hoiduma sammudest, mis võivad elukvaliteeti pöördumatult kahjustada ja jätta sügavaid arme rahva elujõule,” ütles Lauristin.

„Inimarengu aruanne tõendab, et Eesti ühiskond sisenes ülemaailmsesse kriisiaega mitte väeti ja vaesena, vaid juba üsna tugeva jõuvaruga. Suurenenud heaolu on alus, millelt edasi liikuda avaramale hea elu mõistmisele. Vaimsetel väärtustel, rikastel inimsuhetel, tervislikul eluviisil, õnnelikel lastel ning tugeval ühistundel põhinev elukvaliteet ei ole saavutatav raha abil, vaid oma aega, mõistust, emotsioone ja tahet investeerides,” lisas ta.

Mitmed inimarengu aruande autorid tõdevad, et aastad 2004–2008 olid märkimisväärsed just rahva heaolu kiire kasvu poolest, mida peegeldasid kõrged eluga rahuolu hinnangud. Ühelt poolt vähenes mõnevõrra sissetulekute ebavõrdsus ja vähem inimesi oli vaesuses või vaesusriskis. Teisalt jõudis järjest suurem osa ühiskonnast tarbimistaseme poolest elukvaliteedini, mis on võrreldav jõukate riikide omaga. Viimaste aastate majandusliku tõusuga kaasnes Eesti ühiskonnas senisest enam kindlustatud keskklassi kujunemine. Levis muretu tarbijalikkus, asjadekultus ja sotsiaalne passiivsus ning süvenes lõhe vanema ja noorema põlvkonna ning erinevate piirkondade elukvaliteedis.

Kõige suuremaks mureküsimuseks peavad sotsiaalteadlased jätkuvalt sotsiaalsetest ja käitumuslikest põhjustest tingitud oodatava eluea pikkust, seda eriti meeste hulgas, ning nii naiste kui ka meeste lühikeseks jäävat aega elada oma elu täisväärtuslikult ja aktiivselt. Inimarengu aruandes pakutav pilt räägib sellest, kui suured on oma tervise suhtes hoolimatust käitumisest tingitud elu- ja tööaastate kaotused ning kuidas selline olukord mõjutab ka Eesti majanduse arengut, annab alust pidada rahva tervist Eesti riigi üheks kõige olulisemaks probleemiks.

Väga ohtlikku mõju avaldab aruande koostajate hinnangul tervisele omakorda majanduslangus, eeskätt sotsiaalse stressi kaudu, mis veelgi suurendab Eesti niigi pretsedenditult kõrgeid südameveresoonkonnahaiguste, alkoholismi ja narkomaania, depressiooni ja suitsiidi riske, samuti ka vägivalla ja agressiivsuse tendentse.

„Silmas pidades sotsiaalseid ja rahvuslikke erinevusi nii usalduses riigi suhtes kui ka võimekuses raskustega toime tulla, on tõenäoline sotsiaalse protesti ja konfliktide võimendumine juhul, kui meedia, poliitikud ja kodanikuühiskond ei suuda tekitada ja hoida ühiskonnas valmisolekut ja usku üheskoos raskustest üle saada,“ nenditakse aruandes.

Majandus- ja eelarvepoliitikas, millest suuresti sõltub ka sotsiaalpoliitika, on selles olukorras eriti tähtis arvestada, et ka raskete otsuste tegemisel ei kaotataks silmist nende sotsiaalset mõju.

Sotsiaalteadlaste hinnangul tuleb kindlasti vältida ja vähemalt pehmendada haavatavate sihtrühmade elukvaliteedi halvendamist, vältida terviseriskide suurenemist ja jätkata ennetustööd rahva tervise parandamiseks, ära hoida kriisi negatiivsed mõjud laste elukvaliteedile, rakendades spetsiaalseid toetusmeetmeid lastevanemate töötuks jäämise korral, ära hoida negatiivsed demograafilised mõjud ning paanikat ja rahvuslike ning sotsiaalsete pingete teravnemist.

Kuna riigil raha napib, tuleks just majanduskriisi ajal pöörata suuremat tähelepanu elukvaliteedi mittemateriaalsetele aspektidele, eriti psühholoogilisele turvalisusele. Eriti oluline on hoida usaldust selles suhtes, et riigivõim tegutseb avalikes huvides ja hoolib inimeste muredest.

Aruande koostajad hoiatavad, et pole sugugi vältimatu, et kriisist tekkinud sotsiaalne pinge peaks muutuma aknaid purustavaks ja riiki lammutavaks negatiivseks energiaks. Parim tee kodanikuühiskonna algatusvõimele reaalse väljundi tagamiseks on kriisi negatiivsete sotsiaalsete mõjude ennetamine ja vältimine.

„Kriis annab tõuke väärtuste muutumisele, materiaalsete eduväärtuste asendumisele sotsiaalsete ja vaimsete väärtustega,“ märgitakse aruandes. Samas on siiski vaja ka märgata, et sotsiaalne kapital ei kasva iseenesest tühjal kohal ega lahtise taeva all – see vajab avalikku ruumi, infot ja suhtlust, innustavaid sümboleid ning pühendunud omakasupüüdmatuid eestvedajaid. Kriisisituatsioonis avanevate uute võimaluste äratundmiseks ja kasutamiseks on vajalik nii nende probleemide avalik arutelu kui ka ettevõtjate, ametnike, organisatsioonide juhtide ja tippspetsialistide, poliitikute ja kodanikuühenduste liidrite koolitus, mis aitaks vabaneda rutiinsest mõtlemisest ja innustaks otsima uusi eesmärke ja arenguteid.

Elukvaliteet on laiapõhjaline kontseptsioon, mis kokkuvõtvalt tähendab ühiskonna terviklikku heaolu. Teisisõnu – kuidas ühiskond loob inimestele sobivad tingimused, et ühiskonna liikmed saaksid saavutada oma eesmärke ja valida enda jaoks sobiv elustiil. Selles kontekstis elukvaliteedi kontseptsioon väljub elutingimuste raamidest, mis kontsentreerib tähelepanu materiaalsetele ressurssidele. Elukvaliteedi mudel koosneb kümnetest näitajatest, mis koonduvad selliste valdkondade alla nagu tervis, töökeskkond, materiaalne olukord, haridus, perekond, osavõtt ühiskonnaelust, elamistingimused, ümbritsev keskkond, transport, turvalisus ja kindlustunne, vaba aja sisustamine jne.

Juba alates 1990. aastast annab ÜRO välja globaalset inimarengu aruannet, Eestis on selliseid aruandeid koostatud alates 1995. aastast. Tänaseks on inimarengu aruanded saanud maailmas üheks enamtsiteeritumaiks arengudokumendiks, mis käsitlevad nii maailma kui ka vastava riigi jaoks keskseid mureküsimusi ja nende lahendusteid.