Vahepealsest kosmilisest eufooriast teenida
laomehena 20 000 krooni puhtalt kätte on töösoovijad jälle orbiidile naasmas.
Eriti valusalt on näppe kõrvetanud juhid, kelle veel kahe-kolme aasta tagused
palgasoovid erinevad praegustest nagu öö päevast.
Äripäeva telefonikõnele vastas suurtööstur, paarikümne ettevõtte omanik Rein Kilk hetkel, kui mees parasjagu lõunalauas enda firmasse juhti värbas. Suunatud pakkumine, nagu Kilk selgitas, detaile täpsustamata.
"Meil on praegu Eestis nii kiired muutused käimas, et asjad muutuvad kuude, mitte kvartalite või aastate lõikes. Vahepeal ei käinud enda palgasoovidega kosmoses mitte ainult lihttöölised ja spetsialistid, vaid ka juhid. Kedagi ei olnud ju vahepeal tööle saadagi," meenutas Kilk hiljutisi aegu. Tema sõnul on küll iga inimese vajadused erinevad, kuid sellest hoolimata on siiski iga töötajastaatuse puhul mingi hind, millest allapoole ei ole mõtet minna.
"Üks inimene rääkis mulle, et tema peab teenima vähemalt 8000 krooni, sest muidu ei vea lihtsalt mitte kuidagi välja. On mingi summa, millega tagatakse lihtne ainevahetus – valgud, rasvad, süsivesikud -, millel on kõigil mingisugune hind, et keha üleval hoida," arutles Kilk. Ärimees lisas, et arukas inimene ei küsigi praegu enam mingit müstilist palka.
"Ta saab ju ise aru, mis ümberringi toimub. Ühe ettevõtte suuromanik ütles, et tema sissetulek on vähenenud 90%, Äripäevast lugesin. Kui aastasissetulek väheneb kolmelt miljonilt 300 000-le, siis selle summaga tuleb ka toime, aga niimoodi ei saa ikkagi võtta, et vähendame 8000-lt 5000 kroonile. Ühel hetkel ei ole siis võimalik enam hakkama saada. Pigem selle alumise otsa inimestel on raskem kui juhtidel," märkis Kilk.
Maag Grupi nõukogu esimees Roland Lepp ütles, et nemad ei ole seni oluliselt palkade muutmisega tegelenud. "Sisetunne ütleb, et valgekraesid jääb lähiajal üle. Paljud ettevõtted lähevad pankrotti ja… Vahepeal kadus ikka nii lihttöölisel, spetsialistil kui juhil jalgealune ära ja enda soovidega mindi ikka üle kõigi piiride. Mäletan, et kui majanduskasvu tipus laomees hommikul õlle demonstratiivselt lahti korkis, siis midagi talle öelda ei olnud. Ta läks kõrvallattu ja kui seal midagi pahasti öeldi, siis läks jälle järgmisse edasi," meenutas Lepp "hulle päevi".
Lepp lisas, et suure tõenäosusega langevad palgad ka edaspidi. "Ma arvan, et põhi ei ole veel käes. Saab olema väga kole aeg! Inimestel hakatakse elamisi käest võtma ja… Kriisi oli vaja! Ei peaks ju nii olema, et kahe aasta töö järel sõidad Porschega ja iga noor kannab maailmas tuntud rõivakaubamärke. Kasum tuleb ikkagi tootmisest. Paugu põhjustaski ju pikalt ette võlgu elamine. Häda oligi vaja, et inimesi kahe jalaga maale tagasi tuua," arutles Lepp.
Helmese personalijuht Ulvi Liiva on viimastel kuudel kohtunud mitme juhiga, kes hetkel uusi võimalusi otsides ringi vaatavad.
"Nendelt olen saanud sõnumi, et väiksemates firmades kiputakse tegema kärpeid just kõrgepalgaliste juhtide osas, kes tänases situatsioonis tunduvad põhjendamatult suur koormus ettevõtte jaoks olevat. Tegevjuhist loobutakse, omanik võtab tegevjuhi rolli üle kulude kokkuhoiuks," rääkis Liiva.
Millal Helmes esimest korda täheldas, et tööletahtja palgasoov ja pakutav üksteisega mingilgi moel sarnaneb? "Kõige tugevamalt täheldasin neid erinevusi ehk kusagil 2007. aasta teises pooles ja 2008. aasta esimeses kvartalis. Palgaootuste realistlikumaks muutumist tarkvaraarenduse valdkonna spetsialistide seas on selgemalt tunda alles käesoleva aasta algusest alates," sõnas Liiva.
Milline on olnud kõige suurem palgapakkumise ja küsimise erinevus? "Ehk kõige suurem erinevus on olnud nooremprogrammeerijate värbamisel, kellest osa tuleb teise või paremal juhul kolmanda kursuse tudengina otse koolipingist päevagi töökogemust omamata kandideerima hoiakuga, et nüüd on juba valmis spetsialist, kellele iga mõistlik tööandja peaks kõhklemata valmis olema maksma vanemprogrammeerija palka. Äärmuslikumate juhtumite puhul on küsitud lausa kaks korda nii palju, kui nende kandideerimise hetkel veel olematute kogemuste eest olen mõistlikuks pidanud palgaks pakkuda," lisas Liiva.
AS Prisma Peremarketi personalijuht Reet Ratas ütles, et tööjõuturul toimus märgatav muudatus mullu suve lõpus. "Kõige enam küsiti tööjõupuuduse kõrgaegadel, mil ka laomehekandidaat küsis palgaks vähemalt 20 000 netopalka," lisas Ratas.
Seotud lood
2006. aasta teises pooles küsisid tasuvamat
tööd jahtinud juhid 19 812kroonist netopalka, samal ajal kui tööandjad
pakkusid kuupalgaks vaid 8 645 krooni, selgus CV Keskuse statistikast.
Kõik teadsid Helenet (42) kui sooja ja elava iseloomuga edukat naist. Tööl olles oli ta asjalik ning kodus tegeles laste ja majapidamisega. Õhtuti premeeris ta end tihti pokaali veiniga, et igapäevaseid muresid vaigistada ja stressi leevendada. Viimasel ajal vaevles ta aga unetuse käes ja ka lähedaste sõnul hakkas ta oma sära kaotama. Enese teadmata viis pidev veinitamine naise sügavamale alkoholi lõksu ja õhtusest lõõgastusrituaalist sai hoopis uneprobleemide põhjustaja. Helene jagab oma lugu, kuidas ta sõltuvusest vabanes ja enda elus uue lehekülje keeras.