Ilmselt tekitas paljudes hämmeldust
maksuhalduri eile avaldatud seisukoht, et perioodil 2007-2008 äriühingute poolt
kapitali vähendamine oli paljudel juhtudel põhjustatud tulumaksuseaduse muutmise
seaduse väljatöötamisealase info levikuga ning seega kuuluvad nimetatud
äriühingud maksuhalduri silmis riskigruppi.
Maksuamet rõhutas, et on võimalik jõuda järeldusele, et aktsiakapitali vähendamise ettekäändel tehti muuhulgas ka väljamakseid jaotamata kasumi arvel ja eelkõige selleks, et vältida kasumi jaotamisel tekkida võivat tulumaksu tasumise kohustust. Seega on võtnud maksuhaldur eesmärgiks kontrollida, kas 2007-2008 toimunud kapitalivähendustel oli ikka oma majanduslik sisu või tehti seda ainult maksudest kõrvalehoidumise eesmärgil.
Maksuhalduri hoog ja ajastus asuda maksukorralduse seaduse §-i 84 (sätestab tehingu maksustamisel majandusliku sisu ülimuslikkuse selle juriidilise vormi ees) rakendama 2007-2008 aastal toimunud kapitali vähendamistele on üllatuslik. Seda põhjusel, et Riigikohtu poolt on veel lõplikult käsitlemata kaks maksustamise majandusliku sisu tõlgendamise reeglit puudutavat ja ilmselt pretsedenti loovat kaasust, millest üks puudutas AS Hansapank aktsionäride aktsiate ülevõtmist FöreningsSparbanken AB (Swedbank’i) poolt ja teine AS Sylvester aktsiate müüki Stora Enso Timber OY-le.
Seejuures on märkimisväärne, et viimase juhtumi puhul ähvardab riiki Riigikohtus kaotuse korral (kaks esimest astet on andnud õiguse maksumaksjatele) väidetavalt üle mitmesaja miljoni kroonine intressinõue, sest maksumaksjad on maksuhalduri poolt nõutud vaieldava juurdemääratud tulumaksusumma eelnevalt tasunud. Eeltoodu koos riigi näljaga täiendavate maksulaekumiste järgi (loodetavasti ei ole see juba kahjustanud riigi silmanägemist) annab põhjust kahelda vägisi lööktöö vormi meenutava maksuhalduri ettevõtmise mõistlikkuses. Seejuures on märkimisväärne, et maksuhaldur ei pööranud kapitali vähendamistele 2008. a lõpus praegusele sarnast tähelepanu, kuigi ajakirjandus hoidis teemat pidevalt fookuses. Juhul, kui maksuhaldur oleks sellele teemale juba eelnevalt sellist tähelepanu pööranud, siis oleksid paljud äriühingud kindlasti küsinud siduvat eelotsust. Seega on maksuhaldur käitunud maksumaksjate suhtes selgelt hea halduse tava vastaselt ning küüniliselt. Ja lõpetuseks ei tohi isegi majandussurutise tingimustes ära unustada, et õigusriigis ei pühitse eesmärk abinõud.
Nüüd ka asja sisust või pigem sisutusest. Euroopa Liidu Kohus on mitmes oma lahendis rõhutanud (nt Halifax case C-255/02), et kui maksukohustuslasel on valida kahe tehingu vahel, on tal õigus valida käitumisviis, mis piirab tema maksukohustust. See tähendab – maksumaksjal ei ole kohustust valida tehingu läbiviimise viisi otsustamisel kõrgema maksukoormuse kaasa toova tehingu kasuks. Euroopa Liidu Kohus on lisaks märkinud (Cadbury Schweppes and Cadbury Schweppes Overseas case C-196/04), et majandusliku tõlgendamise kasutamine on õigustatud ainult juhul, kui tegemist on puhtalt kunstlike skeemide (inglise keeles wholly artificial) loomisega, millel majanduslik sisu täielikult puudub. Kuigi maksuõiguses kehtivat majandusliku sisu tõlgendamise reeglit ei saa eitada, siis käesoleval juhul heidab maksuhaldur maksumaksjale ette muuhulgas seda, et maksumaksjad on maksude planeerimisel võtnud arvesse tulevasi seadusemuudatusi. Kui aga maksumaksja lähtub kehtivast seadusest ja tema tehingutel on majanduslik sisu, siis ei ole mitte mingisugust alust väita, et maksumaksja poolt kapitali vähendamine oleks kuidagi seotud maksudest kõrvalehoidumisega.
Lähtuvalt ülaltoodust soovitaks maksumaksjatele säilitada maksuhalduri kontrolli korral külma närvi ja oma õigusi aktiivselt kaitsta, kuna maksude planeerimisel tulevikus toimuvate seadusemuudatustega arvestamist ei saa maksumaksjale ette heita. Maksuhalduri käitumine tekitab otseselt nõutust ja viib mõtted vägisi ajaperioodi, millal maksuametnikele maksti tulemuspalka ja kontrolli stiili kirjeldati ajakirjanduses pigem märulifilmide žanri kuuluvate mõistetega. Riik võiks pigem mõelda sarnaselt teiste riikidega, kuidas aidata ajutistes raskustes lisandväärtust loovatest maksumaksjatest ja tööandjatest äriühingutel majanduskriis üle elada. Vaevalt, et selleks piisab valitud ettevõtjatele eksporditoe andmisest. Näiteks peaks riik maksude osas kiiresti kaotama ajatatud maksuvõlgadelt arvestatavatelt intressidelt täiendavalt tasumisele kuuluva tulumaksu tasumise kohustuse.
Kommentaar on kirjutatud vastuseks eile Äripäevas ilmunud loole Maksude optimeerijad tõmmatakse liistule. Seotud lood
Maksuhalduri kohustuseks on tagada
maksuseaduste ühetaoline kohaldamine ja kõigi maksukohustuslaste võrdne
kohtlemine. Selleks on maksuhaldurile antud muuhulgas võimalus lähtuda
maksustamisel tehingute ja toimingute tegelikust majanduslikust sisust ning
tehingu vormi väärkasutamise korral vajadusel maksustada need vastavalt
tegelikule majanduslikule sisule.
Rahvamassid, ekstreemsed ilmastikuolud, elektrikatkestus, probleemid tehnikaga, vara lõhkumine, veekogude lähedus ja keelatud esemed – need on vaid mõned näited, millega tuleb arvestada ühe ürituse turvalisuse tagamisel. Iga turvapartner peab kõikvõimalikud stsenaariumid läbi mõtlema, mis võib juhtuda ning mis võib minna valesti. Vahel võib pisieksimus ühe meeldiva koosviibimise hetkega rikkuda.