Arvamus: Soomes oli lama, Eestis on TõE-periood

Soomes ujutati turg üle vaba rahaga 1980ndate keskpaigas, mil vabastati valuutalaenude võtmine. Valuutalaenud olid kordades margalaenudest odavamad. Uut olukorda tundus kõige paremini ära kasutavat SKOP (Säästöpankkien Keskusosakepankki).

Ka teised pangad võitlesid turuosade pärast, püüdes laenu pakkuda oma klientidele võimalikult soodsatel tingimustel. Vaba raha investeeriti kinnisvarasse ja aktsiatesse ning hinnad kerkisid. Minu tuttav tahtis pangast miljonilaenu, et aktsiatesse investeerida, pangajuhataja aga keeldus eraisikule nii suurt laenu andmast. Ta soovitas, et taotleja võiks käivitada ettevõtte ning firmale oleks võimalik juba kaks miljonit laenata. Aktsiad sobisid hästi laenude tagatiseks.

SKOP juhtkonna kaks liiget kirjutasid õpiku ja alustasid telesaatega, õpetades, et aktsiatesse investeerimise kaudu on kõigil võimalus rikkaks saada. Õpikus toodi välja, et on täiesti mõistlik võtta kuni 17% laenu aktsiatesse investeerimiseks, kuna aktsiate tootlikkus ületab selgelt raha hinna. Õpik ilmus börsikrahhi alguses ja seetõttu jäeti ka telesari pooleli. Raamatut osteti pigem sarkasmiga vürtsitatud huvist.

Mull lõhkes, usk kadus, rahakraanid keerati kinni. Aktsiad ja kinnisvarahinnad sattusid vabalangusesse. Pangad nõudsid lisatagatisi tagatisväärtuse kahanemise tõttu. Lisatagatiste puudumisel tekkinud sundmüük kiirendas hindade langust veelgi.

Eesti majanduslangus sattus globaalse majanduskriisi perioodi, kus sihtturgude nõudlus on oluliselt kahanenud. Soome eelmine langusperiood sattus kokku Nõukogude Liidu lagunemisega, kus bartertehingud moodustasid 25% Soome ekspordist.

Soome riik oli harjunud majanduse tsüklilisusega ja sellest harjumusest võeti ka tuttavad relvad käsile. Iga kolmas mark oli endiselt metsamark ning Soome metsatööstuse peamine konkurent oli Rootsi metsatööstus. Üks mitmendat põlvkonda ettevõtja läks pangajuhataja juurde sooviga muuta oma ettevõtte valuutalaenud margalaenudeks. Pangajuhataja rahustas ta maha: "Ära paanitse. Devalveerimine on vanaaegne vahend ning seda enam kaasajal ei kasutata. Sellega rikume oma rahvusvahelist usaldust. Just selline paanitsemine võib devalveerimise tekitada – hoiame alal." Järgmisel päeval mark devalveeriti.

Mõne aja pärast räägiti uuesti devalveerimise vajadusest. Sama ettevõtja käis uuesti pangajuhataja juures, kuid jälle rahustati ta maha. Koos teise devalveerimisega marga väärtus kahanes 20% ning valuutalaenude võtjatel oli sama palju rohkem võlga olukorras, kus sisenõudlus hakkas järsult tõusva töötuse tõttu kahanema.

Eesti eksport on mitmekülgsem tollaegse Soome omast. Eesti eksporditööstus vajab imporditud komponente, mille hind devalveerimisel kohe kerkiks, mis sööks kiiresti devalveerimisel saadud hinna eelise. Eesti krooni devalveerimine on sellest loogikast lähtuvalt väga ebatõenäoline variant, kuid midagi ei saa kindlalt välistada.

Kui kaua Eestis kaks aastat kestnud kinnisvarahindade langus veel kestab? Pole põhjust väita, et Eesti kinnisvaraturg käituks sarnaselt Soome omale, kuid huvitav fakt on, et Soome kinnisvaraturg langes neli aastat. Neli aastat vältas langusele järgnenud stabiilsuse periood ning veel neli aastat võttis aega hindade taastumine languse eelsele tasemele. Kaheteistkümne aasta jooksul tekkisid uued kliendid ja ostjad. Kodust lahkuvad lapsed vajasid ühetoalisi kortereid, nende müüjad said vaba kapitali, et suurematesse ruumidesse kolida jne. Eesti vajab samuti reaalseid uusi kliente, et kinnisvaraturg jälle liikuma hakkaks.

Madala tootlikkusega ettevõtlus kadus Soomest ära. Tekstiilitööstus liikus Portugali ja uutesse üleminekumajandusega riikidesse. Eesti töötleva tööstuse toodetud lisandväärtus on umbes 20% vana Euroopa lisandväärtusest. Eesti peab elama läbi tööstuse struktuuri muutuse, kuna madala tootmiskulu konkurentsieelis on aastatega kaduma läinud.

Tööstus ja ettevõtlus peab Nokia eeskujul keskenduma olulisel. Nokia sai suureks tänu majanduslangusele. Nokia oleks võinud läheneda "juustunoa" meetodil, lõigates kulusid võrdselt kõikidest oma divisjonidest, kuid ta valis teise tee. Nokia müüs maha veel hästi töötavad tööstusharud ning investeeris saadud raha suurema tulevikuväärtusega ärisse.

Üks suurimaid komistuskive muudatuste juhtimisel on muudatuse vajaduse tunnetamine. Periood, kus me hetkel elame, on kõige soodsam aeg muudatuste elluviimiseks ning enda TõE-perioodiks ette valmistamiseks.