Kärpe ohvriks pensionikogujad

Rahandusminister Ivari Padar ütles vahetult pärast eilset valitsuse kabinetinõupidamist Äripäevale, et kuigi maksud laekuvad eelarvesse ootuspäraselt - isegi 15 miljardit krooni on veel reserviraha alles -, on vaja ikkagi kiiremas korras üle vaadata teise pensionisamba sissemaksete süsteem. Samuti ei pääseta töötuskindlustusmakse kergitamisest.

Kas Padar ei arva, et alluvate koostatud -8,5%-line majandusennustus on liiga optimistlik?

"Mis te ootasite, -18,5% või!? Praegune prognoos klapib enam-vähem Eesti Panga prognoosiga, mis oli -8,9% ja mille järgi koostati kehtiv negatiivne lisaeelarve. Märts näitas, et valdavalt laekuvadki maksud selles kavas ettenähtud tempos ja ulatuses," lisas Padar.

Musta stsenaariumi korral puudu 7 miljardit krooni

"Kui peaks täituma riskistsenaarium, siis jääb eurole üleminekuks vajaliku eelarvekriteeriumi täitmine tänavu seitsme miljardi krooni kaugusele," ütles Padar kolmveerand tundi hiljem rahandusministeeriumis toimunud pressikonverentsil. Sisuliselt tähendab see 10%-list majanduslangust.

Järgmisel aastal on Maastrichti kriteeriumide täitmiseks vaja maksumuudatusi, vastasel juhul võib riigieelarve minna 16,5 miljardi krooniga miinusesse.

Peaminister Andrus Ansip ütles, et 1. maist peaks kaheks aastaks edasi lükkama sissemaksed pensionikindlustuse teise sambasse.

Ansipi sõnul tähendab see, et töötajad ei peaks enam maksma pensionisambasse 2% enda tuludest ning ka valitsus ei peaks sinna lisama enam 4% töötajate sotsiaalmaksust.

Ettevõtja Jüri Mõis - samuti II pensionisamba omanik - ütles, et ei võta maksete peatamist tragöödiana.

"Muidugi halb, aga mis üle jääb! Ma arvan, et see on läbi kaalutud halbadest variantidest kõige parem," arvas Mõis.

Ärimees kiidab rahandusminister Padarit

"Ma ei taha professionaalidega võistelda, aga oli ju nii, et möödunud aasta maist saadik oli iga järgmine prognoos hullem. Üks pani null, siis keegi pani -3,5%, siis jälle -5%, siis -7%, siis jälle -10%. Nüüd on esimest korda nii, et eelmisest prognoosist on olukord jälle parem. Tegelikult ma usun seda, et mingil määral ikkagi kriisi põhi ja valgus tunneli lõpus paistab. Mul endal ei ole asjad kaks kuud halvemaks läinud. Kui jaanuaris kukkus ikka veel kolinal, siis veebruaris ja märtsis oli olukord stabiilne," ohkas Mõis kergendatult.

SEB elu- ja pensionikindlustuse juhatuse esimehe Indrek Holstile valitsusjuhi mõte ei meeldi.

"Kui pensionimaksed peatatakse, siis ei tohiks seda teha neil, kel on jäänud pensionini näiteks vähem kui 15 aastat. Riigipoolseid makseid peaks jätkama neile, kelle investeeringu tähtaeg on lähenemas. Pensioniea künnisele jõudnud II samba omanikel on vähem võimalusi oma investeerimistulemuse parandamiseks," märkis Holst.

Vältimaks töötukassa pankrotistumist, peab Ansipi sõnul töötuskindlustuse maksemäärasid tõstma tööandjatele 1%ni ja töötajale 2%ni.

"Kui muudatusi mitte teha, siis töötukassa reservid ammenduvad nende endi baasstsenaariumi järgi juba sellel aastal," lisas peaminister.

Loe lisa tänasest Äripäevast.