Riigikogu rahanduskomisjoni esimehe Jürgen
Ligi hinnangul on rahandusministeeriumi prognoositud majanduslangus 8,5% üsna
optimistlik ning tõenäoliselt pole teisest negatiivsest lisaeelarvest pääsu.
"-8,5% on üsna optimistlik, aga alles tagantjärele teame, kui optimistlik," nentis Ligi. Kui suurt lisakärbet selle aasta riigieelarve vajab, ei tahtnud ta siiski ennustama hakata.
Ligi hinnangul on Eesti suurim ja peamine probleem uus töölepinguseadus. "See sisaldab lõputult palju detaile, aga mu hinnang juba tookord oli, et kompromisside rahanduslik pool oli lõhki," ütles ta.
Rahanduskomisjoni esimehe sõnul käisid vaidlused pigem juriidika üle ja õiguste eest. "Tööturu osapooled ei kanna tasakaalustatud vastutust ja loodavad, et kusagil on riik, kes ei tea, mille arvelt kõik kinni maksab. Kui tavaliselt on ebakonstruktiivsem pool ametiühingud, siis pean ka tööandjate südametunnistusele koputama: seisukohavõtt, justkui eelarve poleks nende asi, on küüniline ja ohtlik," hoiatas Ligi. Kogu ühiskond peab tajuma, et huvid kriisis ellu jääda ei ole vastandlikud, lisas ta.
Ligi kordas ka varem enda poolt öeldut, et sundsäästmine pole praegustes oludes kõige targem – majanduse probleem kogu maailmas on see, et ühed kardavad tarbida ja säästavad majanduse püsimiseks liiga järsult vähem, teistel aga polegi, mida veel halvemateks olukordadeks säästa. Seetõttu tuleb tema sõnul tõsiselt rääkida ka pensioni teisest sambast.
Maksupoliitika jätaks Ligi põhimõtteliselt puutumata. "Maksupoliitika peab jääma stabiilseks, ideed seda muuta on olnud seni ainult halvad," nentis ta. Samas rõhutas rahanduskomisjoni esimees, et eelarve paindlikkus ja sotsiaalkulude sihipärasus on kindlasti käsitlemist vajavad probleemid, seda järgmise aasta ja eelarve kontekstis.
Varasemast teravamalt on Ligi sõnul vaja keskenduda Maastrichti kriteeriumide täitmisele ja võtta euro üle esimesel võimalusel. "See tõmbab joone meie ja lõdva rahandusega riikide vahele, julgustab investoreid, laenajaid ja hoiustajaid. Paljudele rumalatele ettepanekutele tuleb praegu "ei" öelda just Maastrichti ja riigi rahanduse huvides," selgitas ta. See on riigi esmane vastutus, mille rikkumised on laastavad nii sotsiaal- kui majandusvallas, lisas Ligi, viidates mõnede poliitikute arvamusele, et IMFilt laenu küsimist ei tohiks veel maha kanda.
Riigikogu rahanduskomisjoni esimees märkis, et kuigi avalikule survele vaatamata öeldud "ei" on poliitiliselt üks raskemaid otsuseid üldse, tuleb seda teha.
Seotud lood
SEB ootab Eestis tänavu 12protsendilist
majanduslangust ja 0,7% suurust inflatsiooni, ütles panga majandusanalüütik
Ruta Eier.
Tartu Ülikooli majandusprofessor Raul
Eamets oletas, et kevadine majandusprognoos võinuks küündida pigem -9% või -10%
lähistele.
Tartu Ülikooli majandusteooria professor
Olev Raju ütles Kuku raadio hommikuprogrammis, et rahandusministeeriumi kevadine
majandusprognoos on ebatäpne.
Akadeemik Mihhail Bronštein ja instituudi
ECOMEN rektor Hanon Barabaner usuvad, et rahandusministeeriumi majandusprognoos
võib täituda vaid juhul, kui kiiremas korras töötatakse välja ja viiakse
ellu kriisiprogramm.
Maksude koosseis muutub veel ja maksumäärad lähevad kõrgemaks – selle peale võib mürki võtta, arvab raamatupidamisbüroo Vesiir asutaja ja juht Enno Lepvalts.