Ühistegevus aitab tagada metsanduse tulevikku

Eesti Metsatööstuse Liidu (EMTL) juhatuse esimees Rait Hiiepuu sõnas, et omavalitsustel on kohaliku tööstuse käekäigu juures oluline roll. Hiiepuu hinnangul tuleb arendada metsaomanike ühistegevust, mis aitab alandada metsakasvatuse ja ülestöötamise kulusid ning kaasata toetusi. Puidutööstuse veduriks aga on kohalikud omavalitsused, kelle otsustada on näiteks hoonete ehituses kasutatav materjal.

"Erinevalt Rootsist ja Norrast ei pöörata meil riigi tasandil puidu kasutamisele piisavalt tähelepanu, kuigi üle 50 protsendi Eestist on kaetud metsaga. Kohalik omavalitsus peaks rohkem toetama metsaomanike aktiivsust ja ühismajandust," rääkis Hiiepuu.

Vinni vallavalitsuse ettevõtlusnõunik Toomas Sõgel rääkis, et Vinni vald toetab piirkonna metsaomanikke kord aastas makstava 1500 krooni suuruse toetusega. Alevike juurde on loodud tööstusalad, mida saavad soovi korral kasutada kõik ettevõtjad, sealhulgas metsamehed. Ümbertöötlejatele püütakse hoida kõiki infrastruktuuri objekte tootmise lähedal, et töötaja ei peaks liigselt aega kulutama laste kooli viimise, kaupluseskäigu jm tegevuste peale.

"Ega vald siin suurt rohkem teha saa, kui luua soodsamaid tingimusi ja säilitada infrastruktuuri ka valla kaugemates paikades," selgitas Sõgel. Praegu käib Vinnis biogaasist elektri- ja soojatootmisjaama projekteerimine, mis lubab kasutada ka metsatööstuse jääke. Seda selleks, et aastaks 2020 peab 20% energiast olema toodetud taastuvatest energiaallikatest. Tooraine müük biogaasi tootjatele ja kombijaamadele võiks saada metsaomanikele tõhusaks teenimisvõimaluseks.

RMK puiduturustusosakonna juhataja Ulvar Kaubi on seda meelt, et puidutööstuse jäätmete osakaal tulevikus ei suurene, pigem vastupidi.

"Suureneb vajadus metsast saadavate raidmete ja kändude järele, ent energiatootjatel on ka muid toormevõimalusi. Metsaomanikel on praegu raske leida madalakvaliteedilisele ümarpuidule turgu," tunnistas Kaubi.

RMK raidmete, kändude ja võsa müük oli mullu 21 000 m3. Tänavu on planeeritud 50 000 m3 ning 2012. aastaks on planeeritud isegi 150 000 m3. Kaubi sõnul võiks 2012. aastaks planeeritud koguse raiejäätmeid jm kätte saada kas või kohe.