Keskerakond soovib piirata riigi
äriühingute ja sihtasutuste juhatuse liikmete kuutasu ülemmäära 90 000
kroonini.
Keskerakonna fraktsioon algatas täna riigikogus sellekohase eelnõu. "Tänases olukorras, kus erasektor kärbib märkimisväärselt nii töötajate kui juhatuse liikmete palkasid, tuleb ka riigi ettevõtetel näidata üles solidaarsust ja kärpida kõrgustesse kerkinud juhatuse esimeeste ja liikmete tasusid," ütles keskerakonna fraktsiooni liige Kadri Simson.
Eelnõu kehtestab tema sõnul ülemmäära 90 000 krooni kuus äriühingu, kus riigil on vähemalt otsustusõigus, ning riigi asutatud sihtasutuse juhatuse liikmete tasustamisele. "Juhatuse liikmele makstav riigi eraõiguslikes juriidilistes isikutes osalemise tasu koos lisatasudega ei tohi ühes kuus kokku ületada 90 000 krooni," lisas ta.
Simsoni sõnul väheneks sellisel juhul riigi äriühingute juhatuse liikmete palk presidendi ametipalgani ehk 91 819 kroonini kuus. "Eelnõust lähtuvalt tuleb äriühingu, kus riigil on vähemalt otsustusõigus, ning riigi asutatud sihtasutuse nõukogudel juhatuse liikmete tasustamise lepingud üle vaadata ja vajadusel muudatused lepingutesse 1. juuliks 2009 sisse viia," märkis ta.
Seotud lood
Kuna krooni tuleb sent haaval korjata ja
hetkel oleme tuludenappuse osas väga teravas punktis, siis võibolla tänavu ja
järgmisel aastal polegi riigifirmade osaluste müümine väga mõttetu mõte, lausus
investorite liidu juht Heldur Meerits tänases Kuku raadio Keskpäevatunnis.
Kui 2015. aastal tuli Spotifys lauale idee Discover Weekly funktsiooni loomiseks, ei olnud ettevõtte asutaja sellest eriti vaimustuses. Sellele vaatamata oli töötajatel piisavalt autonoomsust funktsiooni edasi arendada, luues seeläbi ülipopulaarse toote. CVKeskus.ee uuris Eesti tippjuhtidelt Kai Realolt ja Toomas Tamsarelt, kuidas mõjutab juhtimiskultuur töötajate lojaalsust ja tööandja ihaldusväärsust.