Jäätmed kui ärapanemise vahend

Keskkonnaministeerium kavandab ka muid plaane, kuidas suurendada kohalike omavalitsuste kulutusi jäätmehoolduse edendamise sildi all.

Keskkonnatasude seaduse muudatus tähendab seda, et riik hakkab omavalitsustelt, kes pole korraldatud jäätmevedu täismahuliselt korraldanud, omavalitsuse eelarvesse laekuvat saastetasu ära võtma.

Riik, seades omavalitsusele kohustuse ja määrates sanktsiooni kohustuse täitmata jätmise korral, on aga loomata jätnud õiguslikud eeldused, mis võimaldaksid kohustuse tõrgeteta täitmist.

Kohtuvaidluste ees kaitsetu omavalitsus peab kulutama ressursse kohustuse täitmiseks, samal ajal kui riik teise käega need ressursid omavalitsuselt ära tahab võtta.

Kavandatav seaduse muutmine näitab seda, et valitsus ei ole huvitatud jäätmemajanduse süsteemsest arendamisest ja kohalike omavalitsuste võimekuse suurendamisest, vaid pigem omavalitsuste tulubaasi vähendamisest. Tallinna linn on põhimõtteliselt nõus, et saastetasu vähendamine stimuleerib kohalikke omavalitsusi senisest intensiivsemalt jäätmemajandust korraldama, kuid arvestama peaks ka objektiivsete asjaoludega.

Tallinn alustas korraldatud jäätmeveoga juba 2006. aastal. Kui linnal oleks õiguslikud vahendid, mis takistaksid prügivedajaid aastate kaupa linna poolt korraldatud konkursside nurjamist, oleks kogu Tallinn korraldatud jäätmeveoga kaetud. Valitsuse poolt kavandatav "trahv" mõjub kogu linna jäätmemajanduse korraldamisele materiaalselt ja moraalselt alandavalt. Juhul, kui kavandatavad sanktsioonid rakenduvad, jääb Tallinn ilma kuni 17,5 miljoni kroonisest aasta saastetasust.

Jäätmevadajate diktaadi tõttu on jäätmeveo hinnad linnaositi väga erinevad. Lasnamäel peavad elanikud maksma kõrgemat hinda kui Pirital. Meil on alus kahtlustada teenuste pakkujaid ka kartellikokkuleppe sõlmimises, kuna pakutud tariifidel ei ole alternatiivi. Linn on taotlenud konkurentsiametilt juhtumi uurimist. Palju kaebusi tuleb Tallinna keskkonnametile ka jäätmevedajate halva töö kohta. Üheks probleemiks on konteinerite tühjendamise graafikust mittekinnipidamine, mille tõttu konteinerid saavad täis, lohakas konteinerite tühjendamine omakorda rikub ümbruse sanitaartingimusi. Elanikke häirib ka müra, mida tekitavad öörahu ajal konteinereid tühjendavad prügiveoautod.

Kõik see on lubamatu. Arvestades tekkinud olukorda on Tallinn hakanud tõsiselt kaaluma seda, et hakkab jäätmevedu ise korraldama ning loob selleks munitsipaalettevõtte. Tallinna linnavalitsuse korraldusel on loodud ajutine komisjon, mis peab 3. juuniks tegema oma ettepanekud taolise munitsipaalüksuse loomise tasuvuse kohta.

Paistab, et keskkonnaministeerium näeb palju vaeva, et kohalike omavalitsuste rahandusstabiilsust tasakaalust välja viia. Ministeerium saatis kooskõlastusringile jäätmeseaduse, maapõueseaduse ja kohalike maksude seaduse eelnõu. Seoses sellega on meil tekkinud palju küsimusi. 10. märtsil otsustas Linnade Liit, et ei pea võimalikuks seda eelnõu kooskõlastada. Juhatuse otsuses on märgitud, et kohalikud omavalitsused on teinud ja teevad edaspidigi suuri jõupingutusi, et luua oma elanikele kvaliteetne ja tervislik elukeskkond, kuid see eeldab pingutusi ka riigi poolt ja seda eeskätt tasakaalustatud õigusloome tagamise ja vastavate vahendite eraldamise kaudu keskkonnaministeeriumi haldusalas.

Seda eriti siis, kui muudetakse kohalikele omavalitsusele pandavate ülesannete mahtu. Uues eelnõus on aga omavalitsustele pandud terve rida täiendavaid kohustusi ilma rahalise katteta, mille üheks näiteks on jäätmevedajate registri pidamise kohustus. Samuti on jäätmemaksu kehtestamise regulatsioon üsna segane ja ebamäärane.

Nimetatud eelnõu jättis kooskõlastamata ka rahandusministeerium, tuues üheks põhjuseks just selle, et ei nõustu kohalikele omavalitsustele täiendavaid kulusid nõudvate kohustuste panemisega. Muide, samas kirjas pakub rahandusministeerium, et kohalikel omavalitsustel on tulenevalt maamaksuseadusest võimalik kehtestada maksu määr vahemikus 0,1% kuni 2,5% maa maksustamise hinnast ja seega maamaksu kaudu teenida tulu näiteks jäätmeseadusega pandud ülesannete täitmiseks.

Kuid samal ajal esitasid valitsuskoalitsiooni fraktsioonid Riigikogus maamaksu seaduse muudatuse eelnõu, mis võimaldab maamaksu Tallinna linnas kaotada. Selline segadus õigusloomes tekitab linnaeelarves veel suurema augu. Nagu teada, hoolitses valitsus niigi kohalike omavalitsuste tulubaasi vähendamise eest sellega, et vähendas riigieelarves tulumaksu eraldisi.

Jäätmehoolduse süsteemis, kus kõik on omavahel seotud, ei saa me lubada, et ühel on õigused ja omavoli, teisel aga kohustused ja kasvavad kulud. Puhta keskkonna nimel peame tegutsema solidaarselt ja üksteist mõistvalt ning ärapanemine on siin täiesti kohatu.