Harju Maakohus jättis saneerimisprotsessis
GILD Fund Managementi avalduse läbi vaatamata ja riskikapitalifondi GILD
Arbitrage´i avalduse rahuldamata, kuna GILD Fund Managementil, mis
on esitanud nõude GILD Arbitrage nimel, puudub nõue ASi Q Vara vastu.
Aktsiaselts GILD Fund Management leiab kohtule tehtud avalduses, et Q Vara ei ole kajastanud kohustust riskikapitalifondi GILD Arbitrage ees nõuetekohaselt. Saneerimisteate kohaselt on AS GILD Fund Management põhinõue 0 krooni ja kõrvalnõue 121 682 271,20 krooni, mis ei ole pandiga tagatud.
Kohtumääruse peale võib GILD esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates kohtumääruse kättesaamisest. Praeguseks ei ole GILD veel vastust andnud, kas nad kaebavad kohtuotsuse edasi.
Järgneb väljavõte kohtu põhjendustest:
Aktsiaselts Q Vara esitas 31.12.2008 avalduse aktsiaseltsi Q Vara suhtes saneerimismenetluse algatamiseks. 07.01.2009 määrusega algatas kohus aktsiaselts Q Vara saneerimismenetluse. Saneerimisnõustajad on esitanud saneerimisteate AS-le GILD Fund Management. Saneerimisteate kohaselt on AS GILD Fund Management põhinõue 0 krooni ja kõrvalnõue 121 682 271.20 krooni, nõue ei ole pandiga tagatud. 23.02.2009 on saneerimisnõustajad esitanud kohtule võlausaldaja AS GILD Fund Management vastuväite saneerimisteates esitatud nõude ja kõrvalnõuete suurusele. Koos vastuväidetega on saneerimisnõustajad esitanud kohtule oma kirjaliku seisukoha, mille kohaselt nad ei nõustu võlausaldaja vastuväidetega.
Aktsiaselts GILD Fund Management avalduse kohaselt leiab avaldaja, et AS Q Vara ei ole kajastanud kohustust riskikapitalifond GILD Arbitrage ees nõuetekohaselt. Vastuväite kohaselt on AS GILD Fund Managment, tegutsedes enda nimel ning Riskikapitalifondi GILD Arbitrage arvel, sõlminud AS-ga Q Vara 23.09.2008 käenduslepingu, mille kohaselt kohustus käendaja tagama kõiki Riskikapitalifondi GILD Arbitrage ning SLProdustions OÜ vahel 23.09.2008 sõlmitud laenulepingust tulenevate kohustuste nõuetekohase täitmise.
Eeltoodust tuleneb, et AS GILD Fund Management tunnistab saneerimisnõustajatele ja kohtule esitatud avalduses, et tal puudub nõude AS Q Vara vastu. Saneerimisnõustajate selgituse kohaselt on AS GILD Arbitrage nimel esitanud nõude AS GILD Fund Management.
Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et poolte vahel puudub vaidlus selles, et AS-l GILD Fund Management puudub nõue AS Q Vara vastu, mistõttu AS GILD Fund Management nõue tuleb jätta läbi vaatamata. Vastavalt AS GILD Fund Management avaldusele on ettevõtjal saneerimisteates toodud nõue AS GILD Arbitrage ees. Võlausaldaja avaldusele-vastuväitele on lisatud 23.09.2008 AS GILD Fund Management nimel (Riskikapitalifond GILD Arbitrage arvel) ja SLProductions OÜ vahel sõlmitud leping; AS GILD Fund Management poolt OÜ-le SLProductions 09.01.2009 esitatud laenu tagastamise, leppetrahvi ning dokumentide esitamise nõue; AS GILD Fund Management poolt 13.01.2009 AS-le Q Vara esitatud võlanõue; AS Q Vara aktsiaraamatu väljavõte; 23.09.2008 AS GILD Fund Management, SLProductions OÜ, Q Vara AS, Q Capital OÜ, Q Metsakinnistud OÜ, Alo Lillepea, Ivo Lillepea, Jürgen Järviku ja OÜ Novaator Invest vahel sõlmitud lepingu; Q Vara AS ja AS GILD Fund Management vahel 23.09.2008 sõlmitud käenduslepingu ja 23.09.2008 Alo Lillepea, Ivo Lillepea, Jürgen Järviku ja AS GILD Fund Management vahel sõlmitud käenduslepingu.
Eeltoodud tõenditest ei nähtu, et AS GILD Fund Management omab õigust esitada AS GILD Arbitrage nimel vastuväidet ettevõtjale. Seega on tõendamata, et AS GILD Fund Management omab AS GILD Arbitrage esindusõigust. Saneerimismenetluses võlausaldaja nimel esindusõiguste isiku poolt avalduse läbi vaatamise korda ei ole saneerimisseaduses reguleeritud. SanS § 4 kohaselt kohaldatakse saneerimismenetlusele tsiviilkohtumenetluse seadustikus hagita menetluse kohta sätestatut. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.
TsMS § 423 lg 1 p 9 kohaselt jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui õigustatud isiku nimel hagi
esitanud isik ei ole tõendanud oma esindusõiguse olemasolu. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse(TsÜS) § 4 kohaselt kohaldatakse õigussuhet reguleeriva sätte puudumisel sätet, misreguleerib õigussuhtele lähedast õigussuhet, kui õigussuhte reguleerimata jätmine ei vastaseaduse mõttele ega eesmärgile. Sellise sätte puudumisel lähtutakse seaduse või õiguseüldisest mõttest.
Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna TsMS § 423 lg 1 p 9 tulenev avalduse läbi vaatamata jätmine on vastuolus saneerimismenetluse mõttega, sest looks olukorra, kus kohtu poolt läbi vaatamata jäetud nõue tuleks kajastada saneerimismenetluses võlausaldaja nõudena. Samas puudub kohtul esindusõigus puudumisel alus võlausaldaja nõude läbivaatamiseks.
Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et võlausaldaja AS GILD Arbitrage nõue tuleb jätta rahuldamata, kuna avalduse esitanud AS GILD Fund Management ei ole tõendanud esindusõiguse olemasolu.
Seotud lood
Äripäev palus finantsinspektsioonil
kommenteerida, kas riskifondi Gild Arbitrage´i tegevus on piisavalt läbipaistev
ja ei kahjusta kuidagi investorite huve ega õigusi.
Miks on riskikapitalifondil Gild
Arbitrage´il võrreldes mõne muu fondiga, näiteks Gildi kinnisvarafondi EEREIFiga
kehvasti läinud, ütles fondivalitseja Tõnno Vähk, et fondid ei ole omavahel
võrreldavad, kuna kinnisvarafond on suletud fond, millel puudub täna
investoritele väljamaksmiskohustus.
Kuigi GILD Arbitrage´i nõue Q Vara vastu on
vähemalt paarsada miljonit krooni, on riskikapitalifondi käes ka laenu
tagatised, mida ettevõtte müüa saab, ütles GILD Arbitrage´i fondijuht Tõnno
Vähk.
Laia haardega Kinnisvaraärimees Alo
Lillepea meelitas kooliõde Carmen Kassilt välja üle saja miljoni krooni, laastas
Eesti pensionifonde ja üritab nüüd täiesti avalikult saneerimise sildi all jätta
investeerimispanga Gild ilma erakordselt suurest summast.
Navalis Group on tuntud ettevõte, mis on tegutsenud laevaehituse, laevaremondi ja avamere ehituste valdkonnas juba üle 23 aasta. Navalis Group-i koosseisu kuulub mitu ettevõtet, mis töötavad edukalt ja tulemuslikult laevatehastes Eestis, Leedus, Soomes, Saksamaal ja Hollandis. 2024. aasta oli Navalis Group-i jaoks väga oluline, aidates kaasa ettevõtte arengule ja positsioonide tugevdamisele turul. Ettevõte näitas dünaamilist arengut, tuues turule uusi teenuseid, tugevdades rahvusvahelist koostööd ja täiustades siseprotsesse.