"Numbrid kõnelevad oma keelt," ütles investeerimisfirma ASI osanik, Skype'i asutajainsener Toivo Annus. Näiteks Arengufond, mille varade maht jääb kümneid kordi Skype'i müügist saadud rahaga üles ehitatud ASI-le alla, on selle aja jooksul mitut Eesti ettevõtet turgutanud, kokku ligikaudu 30 miljoni krooniga.
"Arengufond on Eesti turul tegelikult päris kõva tegija. Jah, sa võid küll öelda, et Rootsi või Singapuriga võrreldes on mahud väikesed, aga meiega võrreldes on nad ikka väga palju investeerinud. Viimase 12 kuu jooksul pole me ühtegi uude Eesti ettevõttesse investeerinud," sõnas Annus.
Iga nädal tuleb Eestist paar taotlust uutest investeerimissoovidest ASI juhtkonna lauale (kokku tuleb taotlusi 5-10, millest kolm neljandikku väljaspool Eestit).
Miks siis ükski neist viimase aasta jooksul pole ASIs huvi tekitanud?
"Iseenesest risk ei ole suurem kui heal ajal," ütles ASI investeeringute juht Margus Uudam. Ta lisas, et isegi kui projektil on teaduspotentsiaal olemas, siis juhtkonnal peab olema ka õige äriline vaade. "Ettevõtluskogemust meil ju pikalt ei ole. Vanemad on soovitanud oma lastel hakata juristiks, arstiks või minna panka tööle. Väga vähe on aga neid vanemaid, kes on öelnud lastele, et hakake ettevõtjateks ja võtke riske," lisas Uudam.
Annus ütles, et Eesti väiksust arvestades on õnnestunud 2005. ja 2006. aastal tehnoloogiafirmade koorekiht juba läbi riisuda. Uudam täiendas, et ettevõtlikku meelt ja neid Playtechi, Helmese, Regio või Skype'i endiste töötajate projekte ei tule lihtsalt enam peale.
Samuti on ASI investeerimisindu mõjutanud portfelli kiire kasv eelnevatel aegadel. ASI investeerimisfookuses on alustavad tehnoloogiaettevõtted. Ka leiab portfellist 30 tehnoloogiafirma kõrval ka ühe edutu kinnisvarafirma, mis on saanud ASI-lt pankrotihoiatuse. Pankrotihaldurid panid märtsi keskel müüki Tallinnas Juurdeveo tänaval asuva Targa Kodu 82 müümata korterit hinnaga 124 miljonit krooni. Hansapanga ja ASI kasuks on seal seatud hüpoteegid summades 117,3 ja 35 miljonit krooni.
2008. aasta alguses omas ASI umbes poole miljardi eest ka kohalikke võlakirju, praegu on ASI-l Eesti võlakirjades 50 miljonit krooni.
Tõenäoliselt on ASI ainus Eesti ettevõtte, kellel on nii palju kohustustevaba raha.
Natuke vähema kui pooleteise miljardi kroonise varade mahu juures, millest 750 miljonit krooni on deposiitidel, pole ASI omanikud tegelikult huvitatudki raha võimalikust kiirest kasvust.
"ASI kuulub neljale eraisikule (versus 60 000-le väikeinvestorile tüüpilise fondi tingimustes). See tähendab, et vara on nii palju, et kulutades jätkub seda mitmeks generatsiooniks," ütles Annus ja lisas, et Ambienti aja mõõtmed on tavalisest kokkulaenatud rahaga fondi opereerimisajast (5-15 aastat) suurusjärgu võrra suuremad, mistõttu neil puudub surve võtta liiga suuri riske. Samuti pole ASI-l kvantitatiivseid eesmärke, näiteks soovi varasid kasvatada. "Tegelikult elame samamoodi edasi," ütles Annus.
USA ajaleht New York Times avaldas spekulatsiooni, et Skype'i loojad Niklas Zennström ja Janus Friis ajavad kokku raha, et Skype tagasi osta. Skype'i eestlasest asutaja Toivo Annuse sõnul on see neile liiga suur projekt.
"Arutanud me seda omavahel ei ole. Samas on see nii suur suurus, et meil ei ole mõtet sinna hambaorgiga sorkima minna," ütles Annus. Pealegi ei ole taanlasest-rootslasest asutajatelt ühtegi sellealast ettepanekut tulnud.
"Selles on nii palju "agasid" ja "olekseid" sees. Praegu ei ole mõtet spekuleerida, et mida teeksime, kui nad kutsuksid meid ka osalema. See, et me oleme Januse ja Niklasega varem midagi koos teinud, ei tähenda, et me praegu ka osaleda sooviksime," ütles Annus.
Vähesed teavad, et kaks Skype'i asutajat Priit Kasesalu ja Jaan Tallinn töötavad siiani Skype'is poole kohaga vanem-tarkvarainseneridena. Annus ja Ahti Heinla Skype'i heaks enam ei tööta. Esimene neist on pühendunud ASI-le ja teine on ühes alustavas firmas.
Seotud lood
Telia Digikoristuspäev toimub juba 31. jaanuaril. Meenutame, kuidas viidi sel aastal digikoristust läbi Eesti Kaitseväes, kus IT-süsteemidest ja seadmetest kustutati kokku kümnete terabaitide ulatuses digikeltsa.