Kommentaar: Tallinki rahavint kogub tuure?

Ehk hakkavad selle tulemusena laevavindid lähikvartalites ka positiivsemate majandusmeeleolude korral ilusamaid rahavoogusid ja aktsia hindu keerutama. Läänemere juhtettevõtte majandusaasta teise kvartali numbreid on üsna keeruline päev varem siiski hinnata, seda isegi vaatamata asjaolule, et teada on kvartali statistilised veonäitajad. Viimased tegid üldplaanis tugeva kasvu nii detsembris kui ka jaanuaris, vaid veebruaris tuli tagasilöök.

Samamoodi võiks ju positiivse poole pealt vägagi ilusa efekti kasumireale anda võrreldava kvartaliga tublisti langenud Tallinki põhilised kulutootjad - kütuse hinnad ja intressimäärad. Tallinki bilansis laiutab endiselt väga suur võlakoorem, mis enamuses on seotud ujuvate intressimääradega. Kuigi viimaste fikseerimisaeg määrab tekkinud intressikulu täpse suuruse (esimeses kvartalis oli see 273 miljonit krooni), siis võib eeldada, et eelmise aasta talvekuudega võrreldes märgatavalt langenud intressimäärad hakkavad tasapisi ka Tallinki kasumirida toetama.

Kui aluseks võtta enimkasutatavate Euriboride viimase aasta liikumised, siis robustse arvutusena lõikaks madalamad intressimäärad isegi Tallinki kasvanud laenukoormuse juures kolme kuu kuludelt umbes poolsada miljonit krooni maha.

Antud numbril oleks Tallinki ajalooliselt halvimale kvartalile üsna korralik efekt. Kui siia juurde panna ka eelmise aasta teise kvartaliga võrreldes veidi üle kahe korra kukkunud keskmine masuudi hind (mis minu arvutuste järgi võiks teise kvartali kulusid kahandada isegi pea 200 miljonit krooni) ja veomahtude kasvu viidatav kerge käibe kosumine, siis peaks muude kulude samaks jäädes Tallink üle mitme aasta taas ka talvekuudel kasumi koju tooma.

Nii mustvalge asi siiski pole, sest Tallinki juhtkond on üldjuhul kiitust vääriva riskimaandamise tõttu täna vaadates teinud halbu otsuseid.

Nimelt on mullu kesksuveni üles liikunud kütuse hindade mõjul masuudi hind selleks aastaks osaliselt ette kokku lepitud, mis nüüdseks kiirelt langenud kütuse hindade taustal tähendab Tallinkile ebameeldivaid kadusid.

Umbes sama jutt käib ka intresside kohta. Mõlemate riske on kogumahust maandatud siiski vaid umbes neljandiku ulatuses.

Lisaks on võrreldes aastataguse ajaga suure tõenäosusega kõrgemad ka muud sisseostetud kaupade ja teenuste kulud ning tarbimise vähenemine võib halba mõju avaldada ka Tallinki laevadel ja maismaal asuvate poodide ja restoranide müügile.

Kuna Tallinki aruannetest detailset infot derivatiivide ja intresside kohta ei leia ning ka ettevõtte finantsdirektor mu ehk veidi hiljaks jäänud täpsustavatele küsimustele vastamiseks aega ei saanud, jääbki üle teha vaid umbkaudseid arvutusi, mis kulude koha pealt annavad meeldivaid signaale.

Ilma riskide maandamise kuludeta võiks Tallink ehk käesoleva majandusaasta nõrgimaks kvartaliks keerata hoopis esimese, mitte teise nagu ajalooliselt olnud.

Kaugemale tulevikku vaadates näivad asjalood juba kaunimad - ees ootab Tallinki suvine rahateenimisaeg, mil ka langenud kütuse hind ja intressimäärad peaks kasumireale juba täismõju avaldama. Ka Tallinki tohutud investeeringud jäävad selja taha, mistõttu praegune vägagi suur võimendus peaks hakkama tasapisi taanduma. Samuti võiks loota, et Tallinki juhtkond otsustab ka praeguste madalate kütuse hindade keskkonnas mõne lepingu sõlmida, mis uue tõusu ajal kulusid kokku aitaks hoida.

Lisaks räägib Tallinki kasuks ka pidev turuosa kasv. Seda kõike arvestades võib uskuda, et Tallinki kasumimarginaalid keeravad juba lähikvartalite jooksul otsa taas üles ja hakkavad investoritele ilusaid rahavooge tootma.

Kui aga täna avaldatavad tulemused pakuvadki finantskulude suurenemise või ka restoranide ja poodide tõttu halva üllatuse, siis ehk tekitab see niigi madalale tambitud aktsia jaoks veelgi parema ostukoha?

Autor omab Tallinki aktsiaid.