LHV: Tallink võib asuda töötajate arvu vähendama

Teise kvartali aruandes andis Tallink teada, et kontserni juhtkond töötab intensiivselt leidmaks täiendavaid kulude kokkuhoiu võimalusi, et kontserni tegevus oleks jätkusuutlik muutuvas majanduskeskkonnas. Mitmete opereerimiskulude kõrval on kõrgendatud tähelepanu ka personalikulude kokkuhoiul. Samas suurenesid personalikulud majandustegevuse esimesel poolaastal 72 miljoni krooni ehk 8,5 protsendi võrra, mis on mõjutatud peamiselt varasematest palgatõusu kokkulepetest.

„Kuna palkade osas on kokkulepped tehtud, siis ainuke võimalus personalikulusid vähendada on töötajate arvu vähendamine,“ järeldas Pisang. Personalikulud on Tallinki jaoks üks suuremaid kuluartikleid, toonitas ta.

Pisang rääkis, et vaatamata korralikele reisijatenumbritele jäid Tallinki teise kvartali tulud LHV prognoosidele 12,7 protsenti alla - brutokasumi marginaal oli 13,5 protsenti, jäädes tugevalt alla LHV oodatud 19,3 protsendile. „See peegeldab ühest küljest seda, et reisijad kulutavad pardal vähem raha kui varem ning teisalt annab alust arvata, et tasuta piletite kampaania võeti sel aastal varasemate aastatega võrreldes suuremas mahus ette,“ nentis analüütik.

Tallinki puhul on Pisangi sõnul oluline jälgida sellist näitajat nagu tulu reisija kohta, mis kukkus teises kvartalis 15,8 protsenti võrreldes eelmise aastaga. „Kui muud kulud olid LHV prognoosidega kooskõlas või isegi väiksemad, siis finantskulud olid märkimisväärselt suuremad. Reisijate väiksemad kulutused pardal ning suuremad finantskulud avaldusid 323 miljonilises puhaskahjumis,“ rääkis ta, öeldes kokkuvõtvalt, et tulemused tulid LHV ootustest oluliselt nõrgemad.

Reisijate arvu kasv on mõneti aidanud leevendada kaubavedude mahtude vähenemist, kuid vaatamata sellele on mõju siiski negatiivne, möönis Pisang. „Kaubavedude mahud ei hakka olulist kasvu näitama tõenäoliselt enne, kui majandused taastuvad. Sellel aastal LHV ei prognoosi Tallinki kaubavedude mahu taastumist,“ ütles ta.

Kuna Tallinkil vaadatakse laenude intressimäärad üldjuhul üle kas korra kvartalis või poolaastal, peaks Pisangi uskumusel teisel poolaastal teatav mõju ilmnema. „Täpset säästu on täna raske öelda, sest erinevatel laenudel vaadatakse intressid erinevatel aegadel üle ja samuti oleneb, kas ja kui palju võetakse laenu juurde,“ selgitas ta.

Pisang rõhutas, et tulud erinevatel liinidel ei sõltu ainult reisijate arvust konkreetsel liinil, vaid ka üle veetud kaubaühikutest, autode arvust ning pardal tehtud kulutustest. „Tundub, et tasuta pileteid jagati sel aastal suuremas mahus kui varasemalt ning ka see avaldab liini kasumlikkusele mõju,“ kordas ta eelpool öeldut.

Pisang oletas, et kütuse hinnalanguse väike mõju on tõenäoliselt selle taga, et Tallink fikseeris kütusehinnad tänasest märksa kõrgemate hindade juures. „Vaevalt, et keegi nii kiiret langust ette oskas näha ning eelmise aasta hindadega võrreldes saadi kokkulepe arvatavasti üsna mõistlik,“ uskus Pisang.

LHV oli analüütiku sõnul Tallinki juhtkonna prognoosidest käibe osas natukene konservatiivsem ning kasumi osas jällegi optimistlikum. „Ootasime, et intressimäärade järsk kukkumine ning kütusehindade fikseerimine avaldavad kiiremat ja suuremat mõju, kuid täna tundub, et tõmbame ootuseid allapoole,“ märkis Pisang. „Vaatame lähiajal oma prognoosid uute tulemuste valguses üle ning avaldame selle kohta ka vastava analüüsi. Täna on LHV hinnang Tallinki aktsiale „neutraalne“, lisas ta.