Tööandjate keskliidu juht Tarmo Kriisi peab
töötukassa kulude vähendamisest tähtsamaks küsimuseks töötusega
võitlemist.
"Mingisugune süsteem tuleks leida, et seda survet töötuskindlustushüvitiselt lahkumiseks suurendada. Oluline, et inimene otsiks võimalusi, kuidas uuesti tööle hakata. Meil on struktuurne probleem. Meil on 50 000 töötut ehitajat ja on selge, et need inimesed kõik enam sellele tööle tagasi ei pääse," ütles ta. "Peab tegelema aktiivselt ümberõppega, ilmselt tulema ka palgaootustes allapoole. Ma arvan, et töötukassa ei peaks sellist struktuureset töötust täies ulatuses kompenseerima," selgitas Kriis.
Tööandjate keskliidu juhi sõnul peavad nii ametiühingud, kutseõppeasutused kui ka töötukassa panustama inimeste ümberõppesse. "Tuleb vaadata, kuidas panna töötukassa sedasi tööle, et need töötud ka ise võimalikult kiiresti oleks huvitatud uuesti tööle asumisest ja tegeleks aktiivselt töö otsimisega," lisas ta ja ütles, et suurima kokkuhoiu annaks see, kui suudetaks vähendada töötust.
Ametiühingute keskliit tegi täna ettepaneku suurendada töötuskindlustuse maksemäära 3,7%ni – sellest 2,5% maksaks töötaja oma palgalt, 1,2% aga tööandja palgafondilt. Kriisi sõnul tööandjad maksemäära tõstmisega nõnda kõrgele ei nõustu. Kulutusi saab tema hinnangul kärpida aga uusi hüvitisi ringi vaadates. "Tuleks vaadata, kas kõik see, milles me hüvitiste koha pealt kokku leppisime, on nii vajalik," viitas ta aasta tagasi sündinud uue töölepingu seaduse kompromissile, millega kaasnevalt lepiti kokku ka töötushüvitiste suurendamises. "Äkki siiski on võimalik hüvitisi nii disainida, et inimesed valiksid pigem tööl käimise kui hüvitise saamise," lisas Kriis.
Rahandusministeeriumi kevadprognoosi järgi võib musta stsenaariumi teostumisel tänavu töötus kasvada 13%ni ja järgmisel aastal kuni 18%ni, mis ähvardab kiiresti ära süüa töötukassa reservid. Uus töölepingu seadus peaks jõustuma 1. juulil. Sellega kaasnevalt lepiti aasta eest kokku ka töötuskindlustuse seaduse muudatustes, mis tõstaks hüvitisi inimese töötuks jäämise korral.
Esmaspäeval avalikustas töötukassa analüüsi tulemused, mille järgi 1. juulist rakenduvate uute hüvitiste maksmiseks sel ja järgneval aastal tuleks töötuskindlustusmakse määra kergitada 5,1%ni. Seaduse järgi on töötuskindlustusmakse maksimummäär praegu 3%.
Seotud lood
Ametiühingujuhi Harri Taliga sõnul on
töötukassa kulutuste 12%se kärpe korral võimalik hakkama saada
töötuskindlustusmakse määra kergitamisega 3,7%ni. Selleks oleks vaja aga
nihutada ka seadusega määratud 3%st ülempiiri.
Kõik teadsid Helenet (42) kui sooja ja elava iseloomuga edukat naist. Tööl olles oli ta asjalik ning kodus tegeles laste ja majapidamisega. Õhtuti premeeris ta end tihti pokaali veiniga, et igapäevaseid muresid vaigistada ja stressi leevendada. Viimasel ajal vaevles ta aga unetuse käes ja ka lähedaste sõnul hakkas ta oma sära kaotama. Enese teadmata viis pidev veinitamine naise sügavamale alkoholi lõksu ja õhtusest lõõgastusrituaalist sai hoopis uneprobleemide põhjustaja. Helene jagab oma lugu, kuidas ta sõltuvusest vabanes ja enda elus uue lehekülje keeras.