Soome ja Rootsi vaidlevad tippjuhtide boonuste üle

Sarnane konflikt on lehe andmeil Nordea pangas.

Soome riik on TeliaSoneras suuruselt teine aktsionär Rootsi riigi järel. Kui Rootsi valitsus surus aprilli algul toimunud aktsionäride koosolekul läbi tippjuhtide boonuste kaotamise, äratas see Soomes suurt pahameelt.

„See ei vastu ülejäänud aktsionäride huvidele ja suurendab püsikulusid, mis ei ole praegustel aegadel hea,“ ütles lehele Soome riigi valdusfirma Solidium juht Kari Järvinen.

Järvineni sõnul on Rootsi riik lasknud end omanikuna liiga poliitikast mõjutada.

„Palju aastaid on diskuteeritud, et riigi osalus kisub firma hinda alla. Just seda tüüpi otsused toidavad sellist diskussiooni,“ ütles Järvinen.

Soome rahandusminister Jyrki Katainen ja riigifirmade eest vastutav minister Jyri Häkämies on esitanud protesti Rootsi rahandusministrile Anders Borgile ja finantsturgude ministrile Mats Odellile ning nõuavad otsuse ümbervaatamist.

Märtsi lõpus avaldasid Rootsi valitsuse liikmed päevalehes Dagens Nyheter programmartikli, milles teatasid, et riik keelab edaspidi riigifirmades tippjuhtide boonused. Jääb põhipalk. Uut põhimõtet juurutati esmakordselt TeliaSoneras, kus Rootsi riigile kuulub 37,3% aktsiatest. Nordea pangas, kus valitsusel on vaid 20%ne osalus, plaan läbi ei läinud.

"Boonuste maksmine on Nordeale tähtis ning me premeerime sellega neid, kes seda väärt on," ütles Nordea aktsionäride koosolekul panga teise suurima aktsionäri Sampo juht Björn Wahlroos.

Küll aga on Nordea tippjuhid otsustanud tänavusel kriisiaastal boonustest vabatahtlikult loobuda.