Soome ja Rootsi maadlevad tippjuhtide boonuste pärast

Peamiseks võitlustandriks on taas TeliaSonera, kus Rootsi riigile kuulub 37,3% ning Soome riigile 13,7% aktsiatest ning Nordea pank, kus Rootsi riik on Soome Sampo järel teine suurim osanik.

Mullu õnnestus Rootsi valitsusel TeliaSoneras tippjuhtide boonuste maksmine peatada ning sarnane ettepanek tehti ka tänavu. TeliaSonera nõukogu on aga esitanud konkureeriva ettepaneku, mis näeb ette boonuste maksmise ka tippjuhtidele. Soome riik on taas püüdnud Rootsi poolt meelt muutma veenda, kuid tulutult, kirjutab tänane Rootsi majandusleht Dagens Industri.

„See on kahetsusväärne,“ ütles Kari Järvinen, valdusfirma Solidium juht, mille kaudu Soome riik on osanik TeliaSoneras. „Rootsi riik teeb TeliaSoneraga poliitikat, selle asemel, et lähtuda sellest, mis oleks firmale parim.“

Kaalukausil on seega kaks konkureerivat pakkumist tippjuhtide tasustamiseks ning tänu oma suurele osalusele võib Rootsi riigi tahe ka tänavu peale jääda, kirjutas Dagens Industri.

Nordeaski võib vaidlus laheneda nii nagu mullu, kus Rootsi valitsusel ei õnnestunud oma tahet maksma panna. 

Nordea nõukogu ettepanek 25. märtsil toimuvatele aktsionäride koosolekule on maksta tippjuhtidele ka boonuseid, kokku 2,8 miljardit Rootsi krooni. Rootsi riik on taas esitanud ettepaneku piirduda tippjuhtide puhul vaid põhipalgaga.

„Töö tulemuslikkusega seotud tasu on suure finantsteenuste kontserni juhtimiseks vajalik,“ ütles läinud nädalal agentuurile Bloomberg Nordea panga suurima osaniku Sampo nõukogu esimees Björn Wahlroos. „Pea kõik teised Nordea aktsionärid on mõistliku tulemuspalga suhtes positiivselt meelestatud.“

Nordea kontserni juhi Christian Clauseni seisukoht on, et pank vajab boonuste süsteemi, et kindlustada endale konkurentsis teiste suurte Euroopa pankadega head töötajad.