Eesti riigi maksevõime säilitamiseks ei
piisa enam kulude kärpimisest ja laenamisest. Valitsus valmistub tarvitama ka
stabiliseerimisreservi, mida hoiti kõige mustemate päevade tarbeks.
Vaid kitsas ring poliitikuid ja tippametnikke teab, et praegu valmistatakse ette pabereid, mis lubavad valitsusel kasutada eelarveaukude lappimiseks stabiliseerimisreservi, kirjutas Eesti Ekspress. Märtsi lõpu seisuga oli sinna kogutud 7,3 miljardit krooni.
Tegemist on rahatagavaraga, millest riik lootis, et kulutab selle vaid kõige mustemate päevade puhul, näiteks pangandussüsteemi kokkuvarisemise või sõja puhkemise korral.
Reservi on tema olemasolu jooksul kasutatud vaid ühe korra, 1990. aastate lõpul Maapanga krahhi ajal.
Nende miljardite kasutuselevõtuks ei piisa rahandusminister Ivari Padari käsust ega valitsuse otsusest. Esmalt peab nõusoleku andma stabiliseerimisreservi nõukogu, kuhu kuuluvad rahvasaadikud Raivo Järvi, Inara Luigas, Eiki Nestor ja Marek Strandberg. Seejärel peab valitsuse abipalve saama vähemalt 51 poolthäält Riigikogus.
Ühe rahandusministeeriumi ametniku sõnul peab riigikassa juba praegu hoidma stabiliseerimisreservi "võimalikult likviidsena". See tähendab raha paigutamist võlakirjadesse, mida saab vajaduse korral maha müüa väga shy;kiiresti.
Märtsi lõpu seisuga oligi lõviosa reservi rahast investeeritud AAA-reitinguga Prantsusmaa, Hollandi ja Austria valitsuste võlakirjadesse.
Seotud lood
Stabiliseerimisreservi kasutamisest on
räägitud alates sellest, kui arutati 8 miljardi kroonist kärbet,
ütles peaminister Andrus Ansip valitsuse pressibriifingul.
"Investeerimisideede universumi" saates teeme juttu autodest ja autodesse investeerimisest. Kas eksklusiivse auto ostmine on kulu või investeering? Milliseid mudeleid valida, kui soovida, et nende väärtus aja jooksul tõuseks?