Toivo Annus: rikkus pole oluline

Ambient Sound Investments (ASI) osanik Toivo Annus, juhatuse esimees Tauno Tats ning investeeringute juht Margus Uudam räägivad intervjuus Äripäevale ASI olemusest, Gildile antud ebaõnnestunud laenust, buumi ajal ostetud kinnisvarast ja eBayst.

Miks ASI praegu üleüldse Eestis on?

Margus Uudam: Eesti väiksuses on positiivseid külgi. Kui Hiinas on võimalik luua ettevõtteid, mis on orienteeritud siseturule, siis Eestis peavad start-up ettevõtted olema orienteeritud välisturule.

Selliseid globaalse ambitsiooni ja läbilöögivõimega ettevõtteid on võimalik Eestist leida.

Millisena soovite näha 20 aasta perspektiivis ASI varade mahtu?

Toivo Annus: Meil sellist 20 aasta eesmärki ei ole. Vahet ei ole, kas see varade maht on jäänud samaks või kahekordistunud. Omaniku seisukohalt elame samamoodi edasi.

Meie eesmärk on kaasa aidata projektidele, mis meil endal silmad särama panevad ja mis suudaksid paljude inimeste jaoks positiivset muutust luua.

Kui midagi prognoosida, siis tehnoloogiainvesteeringute maht aja jooksul kasvab. Me paneme sinna raha juurde teistest varaklassidest

Minu jaoks on ASI fookus natuke hägune. Ühest küljest on portfellis 30 tehnoloogiaettevõtet, teisest küljest aga üks investeerimispank, üks kinnisvarafirma ning samuti tuleb välja, et ühele Gildi fondile on laenu antud…

Annus: ASI varade maht on alla 1,5 miljardi, mis kuulub neljale eraisikule (versus 60 000-le väikeinvestorile tüüpilise fondi tingimustes). See tähendab, et vara on nii palju, et kulutades jätkub seda mitmeks generatsiooniks. Ambienti aja mõõtmed on tavalisest kokku laenatud rahaga fondi opereerimisajast (5-15 aastat) suurusjärgu võrra suuremad, mistõttu me ei võta ka liiga suuri riske.

Meil puudub surve väga kiire tootluse saavutamiseks ja suuremate riskide võtmiseks. Meie jaoks on 4-5 selgemat sektorit, kuhu raha on investeeritud.

Põhitegevusvaldkond on tehnoloogiasektor, mis on omanikele kõige südamelähedasem, kuna kõik meist on insenerid ja saavad sellest valdkonnast paremini aru.

Kas võib siis öelda, et teistes valdkondades pole see know-how nii hea olnud?

Annus: Mittetehnoloogia investeeringutega me tõesti ei puutu omanike tasemel kokku.

Tehnoloogiainvesteeringute puhul räägime inimestega ja analüüsime neid asju põhjalikult. Ma arvan, et see tulemus pole seotud otseselt sellega, kas omanikud on seotud või mitte. Kui omanikud oleksid teinud kinnisvara- ja võlakirjainvesteeringuid, siis võib-olla oleks tulemus hullem olnud.

Gildi juhi Rain Tamme jutust võib järeldada, et ASI on väljaantud rahadega käitudes üsna jäik…

Tauno Tats: Me oleme andnud neile lühiajalise laenu, mille tähtaeg on möödas. Ma tõin hiljuti ühe näite, et kui sa lähed kaaslasega kinno ja tahad pärast kino veel kuhugi edasi minna, siis see eeldab mõlemapoolset nõusolekut. Kuna meie laen on lühiajaline, siis me ei ole praegu valmis seda pikaajalise laenuna võtma.

Miks te üleüldse Gildile laenu olete andnud, kui see ei ole teie põhitegevus?

Tats: Meie põhitegevus on tehnoloogiainvesteeringud ning meil on suures osas likviidseid vahendeid. Seetõttu kasutame võimalusi ka lühiajalisteks rahapaigutusteks.

Mis selle analüüsi sisu oli?

Tats: Me soovisime lühiajalisi vahendeid investeerida ja valisime nende instrumentide vahel, mis meile kättesaadavad olid.

Nende pakutav tootlus ja partneri usaldatavus olid mõistlikud. Tagantjärele tuli aga välja, et tootlus oli numbriliselt tore, aga partner ei suutnud oma kohustust täita.

Mulle tundub pankrotihoiatus päris karm samm?

Tats: No, eks sa pead oma õigusi kaitsma nende instrumentidega, mis sul sellest suhtest tulevad.

Teine ettevõte, millele olete samuti pankrotihoiatuse sisse andnud, on teie osalusega kinnisvarafirma…

Tats: Meie sümpaatia kuulus Targa Maja kontseptsioonile (uudne tehnoloogia korterites; midagi sellisest, et saad mobiiliga sauna sisse lülitada või internetist külmakapi sisu kaeda - toim), meie ole seal ise arendajad olnud, vaid finantsinvestorid.

Võib-olla kunagi tulevikus ärkab kontseptsioon jälle ellu. Praegu me sellega enam ei tegele.

Toivo Annus, miks Te oma firma kaudu investeerisite 2006. aastal nii palju kinnisvarasse?

Annus: Toona tundusid need mõistlikud tehingud olevat, tagantjärele tarkust pole otsuste tegemisel alati käepärast.

(Kinnisvarainvesteeringud ei lõppenud hästi, näiteks üks Annuselt miljoneid krooni laenanud ettevõte läks 2008. aasta sügisel pankrotti-toim).

Kuidas läheb uute projektide rahastamisega? Telefonid on punased?

Uudam: Suhteliselt stabiilne on olnud. Iga nädal vaatame 5-10 projekti üle. Kolm neljandikku projektidest tuleb juba praegu väljastpoolt Eestit.

Võiks loota, et projektide maht kasvab, kuna ettevõtte alustamiseks on hea aeg, sest ressursid on praegu odavamad. Samas on kapitalile raskem ligipääs.

Kas algne Skype'i müügi tehinguhind suurenes eBay aktsia tõusu tõttu?

Annus: Eks ta lainetas vahepeal, aga ma arvan, et me lõppkokkuvõttes oleme müünud suurema osa oma eBay aktsiaportfellist märgatavalt alla tehinguhinna.

(Pool tehingu mahust maksti rahas ja pool aktsiates, millel oli kaheaastane lukustus. Nüüd on eBay aktsiad sisuliselt maha müüdud ja asendatud teiste USA tehnoloogiasektori aktsiatega - toim).

Kuidas poolteist miljardit Eestisse toodi

Nelja eestlasest Skype'i inseneri loodud Ambient Sound Investments on üks vähestest siinsetest suurtest rahaallikatest. Näiteks aasta tagasi kosutas ASI Eesti võlakirjaturgu poole miljardi krooniga, aga viimasel ajal istutakse pigem rahas.

Skype asutajad hoiavad end üldjuhul intervjuudes tagaplaanile.

"Ahti Heinla ja Jaan Tallinn näevad välja kui tüüpilised programmeerijad.

Neis on midagi häbelikku, midagi maailmakauget- ja midagi tõenäoliselt väga geniaalset.

Mõlemad eestlased on saavutanud iga leiutaja unistuse: nad töötasid 2003. aastal välja ühe tarkvaraprogrammi, mida kasutavad praegu sajad miljonid inimesed üle maailma. 2005. aastal võttis eBay selle firma 2,6 miljardi dollariga üle," kirjutas kaks aastat tagasi ühena vähestest intervjuudest Skype'i kahest asutajast Saksa ajakiri Der Spiegel.

Sellest 2,6 miljardist dollarist oli Skype'i eestlasest inseneride osa 1,6 miljardit krooni. 2006. aastal tehti meeste vahel ka jagunemine, millega ASIst jaotati 400 miljonit vennalikult asutajate isiklike firmade vahel.

"Ambientist jagunemine on olnud üks mõistlikumaid asju, mis me ASI juures oleme teinud. Seetõttu oleme neljakesi saanud teha asju, ilma et meil oleks tekkinud surve, et üks ütleb, et koristame seda prügi, teine, et investeerime kinnisvarasse ja kolmas, et toetame seda või toda parteid," ütles üks neljast ASI omanikust Toivo Annus, kes on ASIga kõige aktiivsemalt seotud.

Kaks Skype'i asutajainseneri Priit Kasesalu ja Jaan Tallinn töötavad praegugi Skype'is poole kohaga vanem-tarkvarainseneridena. Ahti Heinla töötab aktiivselt ühes alustavas tehnoloogiaettevõttes.

Suurem osa rahast on jäänud koju

Ühiseid projekte ja võimalikke investeeringud arutatakse ühiselt sagedusega umbes korra kuus.

Igatahes pole Skype'i asutajad eBayst saadud raha kulutanud suurusehulluseks kusagil Hispaania läänerannikul, vaid raha on liikunud Eestis loodud ettevõttesse Ambient Sound Investments, mis on võimalik rahaallikas uutele tehnoloogiaettevõtetele, kuigi kapitali on välja laenatud ka paljudele teistele Eesti ettevõtetele ja järjest enam investeeritakse Eestist välja.

ASI juhid tulid rahandusministeeriumist

ASI äripartnerite seast võib leida nii Helmese omaniku Jaan Pillesaare, Cresco omaniku Olev Schultsi ja Säästumarketi kui ka K-arvutisalongi omanikena tuntuks saanud Sven Mansbergi, Indrek Prantsi ja Armin Kõomägi.

ASI kaks juhti - Tauno Tats ja Margus Uudam - on mõlemad töötanud ka rahandusministeeriumi asekantslerina, mistõttu meenutab see veidi Tallinki kunagist tekkelugu, mil rahandusministeeriumi kantsler Enn Pant ajas meeskonda Tallinki eelkäija ostmiseks kokku kutsudes oma punti ka rahandusministeeriumi kunagise asekantsleri Kalev Järvelille.

Juhatuse esimees Tauno Tats tuli ASIsse otse rahandusministeeriumist, aga teine juhatuse liige Margus Uudam, kes kunagi juhtis ka Hüvitusfondi investeeringute osakonda, liitus ASIga Eesti Energia jaotusvõrgu juhi kohalt lahkudes.

Tõsi, see on ka ainus paralleel Tallinkiga, kuna Enn Pant pidi omal ajal raha kõvasti kokku ajama, et Tallinkist asja saaks; samal ajal, kui ASI tegutseb Skype asutamisest saadud rahade peal. Praegu on pooleteise miljardilise varade mahuga ASIs 12 töötajat, kellest ühe töökoht asub Londonis.

ASI on loobunud Eesti võlakirjadest

ASI võlakirjade summa on praeguseks viis korda väiksem kui 2008. aasta alguses, mil investeeriti peamiselt Eesti võlakirjadesse, kogusummas üle 500 mln krooni.

Otseinvesteeringute maht on praegu alla 20% (225 mln, sellest Eestis 150 mln) ja deposiite on üle 60% (üle 750 mln krooni).

Pikemas plaanis loodavad ASI juhid otseinvesteeringute mahu tõsta 40-le protsendile, kui leitakse piisavalt häid projekte.

ASI omanikud on koolivennad

70ndate alguses sündinud kolm Skype'i eestlasest asutajat Toivo Annus, Ahti Heinla ja Jaan Tallinn ning ASi praegune juht Tauno Tats lõpetasid koos 1990. aastal Tallinna Gustav Adolfi gümnaasiumi.

Neljas Skype'i insener Priit Kasesalu nendega koos ei õppinud, aga ta oli Jaan Tallinna klassivend põhikoolis, mil nad kahasse alustasid said hakkama esimese projekti nimega Bluemoon programmeerimisega. See päädis 2000. aastal everyday.com nimelise projektiga. Enne seda, 16aastasena liitus selle projektiga ka Ahti Heinla ning aasta hiljem loodi kolmekesi esimene arvutimäng Kosmonaut.

Pärast keskkooli lõpetamist 1990. aastal läksid Jaan Tallinn ja Ahti Heinla samal aastal Tartu Ülikooli füüsikat õppima. Priit Kasesalu asus 1992. aastal Tehnikaülikooli arvutiteadusi õppima. Selle kolmikuga hiljem liitunud Toivo Annus õppis TTÜs majandust koos ASI hilisema juhatuse esimehe Tauno Tatsiga.

Kommentaar

Josh Silverman,

Skype tegevjuht

Nad on toredad mehed, ma tean neid hästi. Nende kontor on meie kontoris ja nad jätkavad aeg-ajalt meie toetamist. Silverman tunnustas samuti ideed, et asutajad investeerivad Eesti majandusse ning lubas omalt poolt, et Skype Eestist ära ei koli.