Eesti Panga tänavust majandusprognoosi
tutvustaval pressikonverentsil ei olnud keskpanga president Andres Lipstok
valmis andma retsepti täiendavateks kärbeteks riigieelarves, korrates vaid panga
seisukohta, et maksudega ei mängita.
„Maksudega ei mängita, on jõus,“ vastas Lipstok ajakirjaniku küsimusele, kas keskpank soovitab makse tõsta, kuna on ilmselge, et tulusid on vaja suurendada. „Mis maksupoliitikas ette võetakse, seda ette kirjutada ei saa.“
Kui palju saab kärpeid üldse teha, on valitsuse otsustada, selle kohta võib Lipstoki sõnul ainult spekuleerida. Kui vaadata valitsemise suurust SKPsse, siis võttes arvesse erinevate meetmete rakendamist, on Lipstoki sõnul ruumi uuteks kärbeteks. „Me ei ole need tegelased, kes saavad seda öelda, see on poliitikute pädevus. Keegi teine ei saa seda neile ette öelda,“ lisas ta.
Et eelarve tasakaal saavutada, tuleb Lipstoki sõnul tegeleda samade teemadega edasi, nagu 2. samba sissemaksete peatamine ja töötukassa. Olukorrale tuleb ausalt otsa vaadata ja ei maksa karta öelda välja otsuseid, toonitas ta. Eesti Panga asepresident Märten Ross aga lisas, kui kulusid tuleb suurendada, siis tähendab see ka, et tuleb makse tõsta.
Lipstoki arvates on siseturul kõige tõsisem probleem usaldus, mida oleks vaja tarbija silmis taastada. Samas möönis ta, et kuna meid kummitab üha suurenev tööpuudus, siis ei saagi rääkida usalduse peatsest taastumisest. Samas lootis ta, et millalgi peaks see ikkagi saabuma ja inimesed hakkavad enam tarbima.
Teisena toonitas ta väikeettevõtluse arendamise vajadust. „Väikeettevõtlus on üks väljakutse, julgustada inimesi ise tegema,“ rääkis Lipstok. Samas ootab ta ka aktiivsemat suhtumist omavalitsustelt, kes saaksid selle arengule kaasa aidata.
Ross rõhutas oma ettekandes, et väliskeskkond kujundab suuresti Eesti arengu kulgu, aga paraku on seal veel palju ebakindlust. "Ei ole minit tagatist, et langus ei jätku. Me liigume esialgu veidi allapoole, aga mitte nii kiiresti kui seni," märkis Ross. Tema hinnangul Eesti 2. ja 3. kvartalis veel tõusu ei näe.
"Surnud kassi põrget me oma põhiprognoosis ei oota. Paranemine võiks alata selle aasta lõpus või järgmisel aastal," uskus ta. Mitmed haavatavust põhjustavad tegurid on Rossi sõnul vähenenud ja majandus on tõestamas oma paindlikkust, kuid samas on usaldamatus Eesti majanduse vastu jätkuvalt suur.
Rossi hinnangul aitab euro kasutuselevõtt oluliselt kaasa majanduskeskkonna paranemisele, suurendades eeskätt usaldust Eesti majanduse vastu.
Lipstok märkis oma ettekandes, et euro suunas liikumine väärib igasugust selle eest makstavat lühiajalist hinda. "Eelarve puudujäägikriteeriumi täitmiseks on ükskõik mis kärbe teretulnud. Tuleb läbi vaielda, keda see meede puudutab. Ei tohiks häbeneda ühtegi teemat," selgitas Lipstok.
Kui valitsus sel aastal piisavalt ei pinguta, tulevad järgnevad aastad veelgi raskemad, möönis Lipstok.
Seotud lood
Marfin Panga peadirektor Riho Rasmann
soovitab valitsusel arvestada eelarve kärpimisel Eesti Panga 12,3%se
majandusprognoosiga, mitte rahandusministeeriumi 8,5%se prognoosiga.
Euro kasutuselevõtuks tuleb sel aastal teha
täiendavaid muudatusi riigieelarves. Keskpanga kevadprognoosi põhjal on
nominaalne sisemajanduse koguprodukt järgnevatel aastatel tunduvalt madalam kui
2008. aastal.
Eesti Panga presidendi Andres Lipstoki
arvates võib kaaluda maksude tõstmist, kuid seda tuleks enne väga põhjalikult
analüüsida, kuna nii võidakse riigi areng seisma panna.
Eesti Panga kevadprognoosi kohaselt ulatub
majanduslangus sel aastal suurusjärku 12 protsenti, riskistsenaarium aga näeb
ette isegi 15%-list majanduslangust, optimistlikum stsenaarium aga 8%-list
majanduslangust.
Rahvamassid, ekstreemsed ilmastikuolud, elektrikatkestus, probleemid tehnikaga, vara lõhkumine, veekogude lähedus ja keelatud esemed – need on vaid mõned näited, millega tuleb arvestada ühe ürituse turvalisuse tagamisel. Iga turvapartner peab kõikvõimalikud stsenaariumid läbi mõtlema, mis võib juhtuda ning mis võib minna valesti. Vahel võib pisieksimus ühe meeldiva koosviibimise hetkega rikkuda.