Lipstok: maksudega ei mängita

„Maksudega ei mängita, on jõus,“ vastas Lipstok ajakirjaniku küsimusele, kas keskpank soovitab makse tõsta, kuna on ilmselge, et tulusid on vaja suurendada. „Mis maksupoliitikas ette võetakse, seda ette kirjutada ei saa.“

Kui palju saab kärpeid üldse teha, on valitsuse otsustada, selle kohta võib Lipstoki sõnul ainult spekuleerida. Kui vaadata valitsemise suurust SKPsse, siis võttes arvesse erinevate meetmete rakendamist, on Lipstoki sõnul ruumi uuteks kärbeteks. „Me ei ole need tegelased, kes saavad seda öelda, see on poliitikute pädevus. Keegi teine ei saa seda neile ette öelda,“ lisas ta.

Et eelarve tasakaal saavutada, tuleb Lipstoki sõnul tegeleda samade teemadega edasi, nagu 2. samba sissemaksete peatamine ja töötukassa. Olukorrale tuleb ausalt otsa vaadata ja ei maksa karta öelda välja otsuseid, toonitas ta. Eesti Panga asepresident Märten Ross aga lisas, kui kulusid tuleb suurendada, siis tähendab see ka, et tuleb makse tõsta.

Lipstoki arvates on siseturul kõige tõsisem probleem usaldus, mida oleks vaja tarbija silmis taastada. Samas möönis ta, et kuna meid kummitab üha suurenev tööpuudus, siis ei saagi rääkida usalduse peatsest taastumisest. Samas lootis ta, et millalgi peaks see ikkagi saabuma ja inimesed hakkavad enam tarbima.

Teisena toonitas ta väikeettevõtluse arendamise vajadust. „Väikeettevõtlus on üks väljakutse, julgustada inimesi ise tegema,“ rääkis Lipstok. Samas ootab ta ka aktiivsemat suhtumist omavalitsustelt, kes saaksid selle arengule kaasa aidata.

Ross rõhutas oma ettekandes, et väliskeskkond kujundab suuresti Eesti arengu kulgu, aga paraku on seal veel palju ebakindlust. "Ei ole minit tagatist, et langus ei jätku. Me liigume esialgu veidi allapoole, aga mitte nii kiiresti kui seni," märkis Ross. Tema hinnangul Eesti 2. ja 3. kvartalis veel tõusu ei näe.

"Surnud kassi põrget me oma põhiprognoosis ei oota. Paranemine võiks alata selle aasta lõpus või järgmisel aastal," uskus ta. Mitmed haavatavust põhjustavad tegurid on Rossi sõnul vähenenud ja majandus on tõestamas oma paindlikkust, kuid samas on usaldamatus Eesti majanduse vastu jätkuvalt suur.

Rossi hinnangul aitab euro kasutuselevõtt oluliselt kaasa majanduskeskkonna paranemisele, suurendades eeskätt usaldust Eesti majanduse vastu.

Lipstok märkis oma ettekandes, et euro suunas liikumine väärib igasugust selle eest makstavat lühiajalist hinda. "Eelarve puudujäägikriteeriumi täitmiseks on ükskõik mis kärbe teretulnud. Tuleb läbi vaielda, keda see meede puudutab. Ei tohiks häbeneda ühtegi teemat," selgitas Lipstok.

Kui valitsus sel aastal piisavalt ei pinguta, tulevad järgnevad aastad veelgi raskemad, möönis Lipstok.